tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4. DŽÄSS KONTSERDILAVAL<br />
Kuna vaadeldaval ajajärgul oli džäss kontserdilaval küllaltki erakordne nähtus, ja mitte ainult<br />
meil, siis tuleks käsitleda seda teemat eraldi, analüüsides kõiki siinmail toimunud teadaolevaid<br />
džässikontserte ühtse tervikuna. Oma arengu esimesel kolmekümnel aastal oli džäss<br />
hoolimata suurest populaarsusest USA-s põhiliselt tantsumuusika, saavutades 1920. aastate<br />
lõpus popkultuuri staatuse. Jõudes 20. sajandi algul Euroopasse, hakkas džäss ka siin tormiliselt<br />
arenema, üritades üle saada arengulisest mahajäämusest võrreldes ameerika džässiga.<br />
Kuigi esimesi džässmuusika kontserdilavale toomise katseid tegi “džässikuningas” Paul<br />
Whiteman 162 juba 1920. aastate keskel, ei saa neid siiski džässikontsertideks pidada, kuna seal<br />
mängitav repertuaar jäi sageli džässist üsna kaugele. 163 Teadaolevalt jõudis džäss akadeemilisele<br />
kontserdilavale esimest korda 7. märtsil 1930 Rootsis Stockholmi Kontserdimaja<br />
Suures (Stora) saalis (Bruer 1998: 50), kui toimus Rootsi Muusikute Ühingu (RMÜ)<br />
organiseeritud džässi reklaamkontsert, kus esinesid seitse tuntumat rootsi džässbändi seitsme<br />
erineva dirigendi juhatusel. Kava lõpus esitas kolm pala ka 64-meheline ühendorkester. See<br />
oli tohutu edasiminek, eelkõige muusikafunktsionääride teadvuses 164 , ja tähistas uue etapi<br />
algust džässmuusika arengus. On ebatõenäoline, et kõik džässi seni negatiivselt suhtunud<br />
muusikakriitikud ja -funktsionäärid oma suhtumist päevapealt muutsid, küll olid nad aga<br />
sunnitud nüüd ametlikult aktsepteeritud nähtusega leppima ja lõpetama selle avaliku<br />
diskrimineerimise. Kontsertmuusikana muutus džäss kättesaadavaks ka neile, kes ei soovinud<br />
või ei saanud näiteks vanuse tõttu (nagu teada, oli džäss ka Tallinna kooliõpilaste seas<br />
ülipopulaarne) džässiklubides või Eesti oludes restoranides seda kuulamas käia.<br />
Seega, kuigi Ameerikas hakkas džäss kontsertmuusika suunas arenema varem kui Euroopas,<br />
mis on selgelt tunnetatav näiteks Ellingtoni ja tema orkestri suundumusi jälgides, jõuti tegudeni<br />
Euroopas enne. 165 Selles kontekstis on eriti märkimisväärne, et ka Eesti džässmuusikud<br />
olid nende seas, kes esimeste hulgas tunnetasid džässi kui kontsertmuusika potentsiaali.<br />
Kuna oleme harjunud džässi arenemist Eestimaal seostama Tallinnaga, tundub ootamatu leida<br />
džässi kui kontsertmuusika esimesi algeid hoopiski Tartust. Lähemal vaatlusel aga selgub, et<br />
selles pole midagi ebaloomulikku: 20. sajandi esimesel veerandil oli Tartus väga elav<br />
muusikaelu raskuspunktiga just orkestrimuusikal. Eeskätt tänu Vanemuise suvistele<br />
aiakontsertidele oli Tartus tekkinud nii arvestatava tasemega sümfooniaorkester kui ka sellist<br />
162<br />
Paul Whiteman (1890–1967), 1920. aastate kuulsamaid džässorkestri juhte, esimesi hea muusikalise haridusega<br />
pillimehi džässmuusikute ridades, esimene arranžeerija džässorkestri juhtide seas. Alustas muusikaõpinguid<br />
7-aastaselt ja juba 10 aastat hiljem oli Denveri sümfooniaorkestri aldirühma liider. Džässiga puutus kokku<br />
esmakordselt 1911 San Franciscos (Whiteman 1926: 33). Kuulsus saabus 1920. aastal, kui tema orkestri<br />
plaadistatud Schonbergeri “Whispering’i” müüdi 1,8 miljonit plaati; 1920. aastast New Yorgis. Tema ideeks<br />
oli algusest peale luua “sümfooniline džäss” (McCarty 1971: 20).<br />
163<br />
Paul Whitemani tuntud New Yorgi kontserdi (12.02.1924) kavast, kus tuli esmaettekandele ka G. Gershwini<br />
“Rhapsody in Blue”, ei mahtunud džässi mõiste alla ei E. Elgari “Pomp and circumstance” ega süit<br />
V. Herberti serenaadidest (Schwinger 1972: 55).<br />
164<br />
Meenutagem, et sama RMÜ oli alles mõne aasta eest nõudnud valitsuselt džässi ärakeelamist (Bruér 1998:<br />
67).<br />
165<br />
Selle väite tõestamiseks tuleb teha selget vahet nn klubikontserdi ja akadeemilises mõistes kontserdi vahel.<br />
Esimesel puhul on õhustik hoopis vabam, restoranlikum. Tavaliselt istutakse kõigis džässiklubides laudade<br />
taga; vaadates vanu filmikatkendeid ameerika kuulsamate džässorkestrite esinemistest, võib peaaegu alati<br />
näha laudade vahel ka tantsupaare. Selliste klubikontsertide puhul, mida korraldati nii Ameerikas kui<br />
Euroopas juba 1920. aastate teisel poolel, on üldse raske vahet teha, kus lõpeb kontsert ja algab tantsuõhtu.<br />
Akadeemilise traditsiooni kohaselt korraldatud kontserdil, vastandina klubikontserdile, peab kogu esitatav<br />
kava olema heal tasemel, huviga jälgitav ja moodustama ühtse terviku. Esimene akadeemilises mõistes<br />
džässikontsert Ameerikas toimus 16.01.1938, kui Benny Goodman esines oma orkestriga Carnegie Hallis.<br />
82
Change language