tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Teises osas esineb Veebel ka pianistina trio koosseisus, pala nime ei ole mainitud. Mõningaid
täiendavaid andmeid, nagu orkestri koosseis 196 ja solistid, leiame Uudislehe 197 kontserti
tutvustavast artiklist, kus repertuaari kohta on kirjas vaid, et esmaettekandele tulevad
P. Veebeli “Jazz-meeste heliredel” ja algupärane foks “Oled süüdi”. Mainitud on ka “/.../
populaarne jazz-fantaasia “Kolibri”, swinginumbreid, valsside popurrii, P. Veebeli ja
K. Paalse klaveriduett bassi ja trummide saatel ja muud huvitavat.” Peale Veebeli ei ole mitte
ühegi autori nime ka siin. Selle kontserdi kohta pole teada ühtki ajakirjanduses ilmunud
arvustust.
Peale eelmainitute on mõningaid nappe andmeid ka teiste Tallinnas ja Tartus toimuda võinud
džässikontsertide kohta, 198 kuid need on sedavõrd napid, et nende põhjal mingeid konkreetseid
järeldusi teha on võimatu. Teame vaid, et reklaamides seostati nende muusikat sõnaga
“jazz”. Seega on need kontserdid mainimist väärt, sest tõenäoliselt nad siiski toimusid, olles
nii osa kohalikust kultuurielust ja seda ka omal moel mõjutades.
4.2. KONTSERDID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL
Järgmine teadaolev džässikontsert toimus juba pärast riigikorra muutust 1940. aasta juunis.
Nagu eespoolgi kirjas, oli Nõukogude võim algul kunstirahva suhtes üsna leebe ja see võimaldas,
otsekui eelnevast inertsist, jätkata ka džässikontsertide korraldamist.
22. augustil 1940 toimus Vanemuise kontserdisaalis Punaarmee jazz-orkestri kontsert. 199 Kavast
selgub, et kaheosalises 18 numbrist koosnevas programmis, mida juhatas B. Smid, leidus ainult
kaks mittevenelasest autori pala – P. Veebeli “Eesti marss” ja Purtese “Neapolitani lauluke” 200 .
Ülejäänud kavas oli kuue numbriga esindatud Isaak Dunajevski looming (tuntuim valss
kinofilmist “Tsirkus”), kuulsaim pala programmis oli kahtlemata Blanteri “Katjuša”. Kava
ideoloogilisest suunitlusest annavad tunnistust pealkirjad: “Po Piterskoi” (B. Smit), “Juudi
komnoor” (Dunajevski) ja “Sergei laul” kinofilmist “Hävitajad” (Bogoslovski). Seega, täielik
nõukogude repertuaari (esma)tutvustamine Tartu publikule. P. Veebel sattus sinna seltskonda
ilmselt samuti poliitilistel kaalutlustel – Eesti oli ju värskelt “astunud nõukogude rahvaste
vennalikku perre” ja seda oli vaja ka kontserdil näidata. Kuna Veebel oli üks tuntumaid eesti
levimuusika heliloojaid, sobis ta selleks eesmärgiks suurepäraselt. NSV Liidus oli siis (ja mõnda
aega pärast sõdagi) populaarne omapärane žanr “marss-fokstrott”. Ka kõnesolevas programmis
oli Dunajevskilt 3 marssi, seega sobis Veebeli marsilik pala siia hästi.
196
Orkestri koosseis: viiulid Ed. Kurt, E. Kandvere, Fr. Kaasik; saksofonid O. Vichmann, R. Gross, R. Kriit,
A. Eller; trompetid R. Tavas, E. Kitsemets, A. Saarm; tromboonid R. Kivi, A. Flink, klaveril K. Paalse,
V. Roots, kontrabassil H. Vellesaar, A. Piht, kitarril U. Elts, löökpillidel E. Kruus.
197
“Homme Estonias Jazz-kontsert”. Uudisleht 1939, 02.11.
198
Nii leiame 1937. aasta ajalehe Revalsche Zeitung 21. oktoobri numbrist eelmisel õhtul toimunud džässikontserdi
arvustuse, mis on üsnagi kriitilises toonis, väites, et kava on kulunud ja orkestri kõla ärritavalt
lärmakas. Artikkel ei anna teada ei kontserdi toimumise kohta ega esinejate nimesid. Mainitakse vaid, et
esinesid “teisejärgulised solistid”, kuid hoolimata kesisest tasemest võtnud arvukas publik kontserdi hästi
vastu. Huvitava faktina on seal kirjas, et bändi koosseisus oli elektriline orel, mille olemasolust Tallinnas
1930. aastail ei olnud seni mingeid konkreetseid andmeid.
1930. aastate lõpul Tartu Ratsarügemendi puhkpilliorkestris (dirigent Peterburi konservatooriumi haridusega
Jüri Kuru (Niksmann)) orkestri kasvandikuna mänginud Heino Asper meenutab intervjuus siinkirjutajale, et
1940. aasta algul andis nende orkestri jazzband Vanemuises kontserdi. Kontserdi kava ta ei mäleta, kuid
H. Asperi väitel mängisid nad trükitud nootidest.
199
Selle kontserdi kava on säilinud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis R. Ritsingu kogus. Täpset asukohta ei saa
lisada, kuna kogu on veel korrastamata (Kava vt lisa 9).
200
Sellenimelist Veebeli marssi ei ole teada, seega on tõenäoline, et mängiti “Kalevite kantsi”, teise laulu õige
nimi on “Naapoli lauluke”.
90