tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Stiilimääratluse juures olev tärn (*) tähistab ansambleid/orkestreid, kelle stiililine suundumus
vastas põhimõtteliselt küll toodud määratlusele, kuid kelle puhul tuleks sellesse suhtuda
teatud reservatsiooniga. On selge, et koolipoiste ansambel, hoolimata tõsisest soovist näiteks
svingstiilis mängida, seda algul kohe ei suutnud. Sama kehtib Rütmi Poiste ja Pärnu
Töölisühingu džässorkestri kohta, kus V. Ojakääru andmetel oli probleemiks just eakamate
pillimeeste vanamoeline, svingile sobimatu fraseerimine (Ojakäär 2000: 238; Ojakäär 2003:
99). Tärnide vahel olev aastaarv tähistab aastat (kui ei ole teada asutamise ja tegevuse
lõpetamise aeg), millal antud koosseis kindlasti tegutses.
Nagu tabelist 3 nähtub, tekkisid esimesed džässilikku tantsumuusikat mängivad orkestrid
Lõuna-Eesti väikelinnades vaid mõni aasta hiljem kui Tallinnas: 1927. aastal eksisteeris
Valgas Bummy Band (alustamise aeg ei ole teada 121 ) ja Viljandis asutati The Bonzo Band.
Pärnust on esimesed andmed 1930. aastast (Le-Ar-Di), 1930. aastate lõpuks jõudis džässilik
tantsumuusika ka Võru linna ja selle kõrval asuvasse Väimelasse.
Stiilist ja koosseisudest
Kuigi Valga Bummy Band ja Viljandi The Bonzo Band tegutsesid samal ajal, oli nende
koosseis kardinaalselt erinev – Viljandi Maagümnaasiumi õpilase V. Zadorožnõi asutatud
koolipoiste tantsuansambel The Bonzo Band 122 , kus viiulit mängis Johannes Porisammul
(John Pori) 123 , sarnanes The Murphy Band’i esimese koosseisuga (tšello bassipillina oli
ilmselt oludest tingitud, mitte teadlik valik), Valga Poeglaste Gümnaasiumi Bummy Band ei
sarnanenud aga otseselt ühegi orkestritüübiga 124 , sisaldades endas nii keelpilliansamblit (3v +
cel) kui peaaegu täielikku diksiländorkestrit (cl, tr, trb, kl, bž, dr), millest puudu vaid bassipill.
Mingeid täpsemaid andmeid koosseisust ega muusikalisest suundumusest ei ole teada
viljandlaste The Orphey Band’i kohta. H. Raudla (1993: 130–134) andmetel sellenimeline
orkester 1929–1930 Viljandis tegutses; lähtudes nimevalikust järeldab V. Ojakäär, et nende
eeskujuks oli ilmselt inglaste The Savoy Orpheans (Ojakäär 2000: 180), seega side svingieelse
džässiga võis olla täiesti reaalne.
Esimese teadlikult džässiliku suuna võtnud Pärnu orkestrina on andmeid Pärnu Poeglaste
Gümnaasiumi Le-Ar-Di kohta. Selle pillilis-isikulise koosseisu kohta saame andmeid fotolt
(vt foto 36). Tiit Kuusik räägib oma mälestustes (Pilliroog 1992: 25), et neil oli sihiks džässi
mängima õppida. Samas väidab ta, et ansambli loomise tõukejõuks oli suvel Pärnu kuursaalis
mänginud K. Strobeli orkester (Kõrvits 1963: 8). 125 Seega on tõenäoline, et ka repertuaarivalikul
oli neile eeskujuks The Murphy Band, mis võimaldab määratleda ansambli stiili.
Teine teadaolev Lääne-Eesti väikelinn Pärnu kõrval, kus võis ka mõningast džässisuunalist
tegevust täheldada, oli elava muusikaeluga kuurortlinn Haapsalu. Leida õnnestunud andmed
on kahjuks väga napid ja lünklikud, mistõttu on üldistuste tegemine oluliselt raskendatud.
Haapsalus mängisid ajalehe Lääne Elu 126 andmetel suurematel pidudel sageli pealinna
121
Selle kohta pole midagi täpsemat ka muidu väga põhjalikus B. Kangro koostatud raamatus “Koolilinn Valga”
(Kangro 1984: 75), kus on avaldatud ka käesoleva uurimuse lisas toodud Bummy Band’i foto.
122
Andmed Heiki Raudla artiklist “Sakala” kalendris (Raudla 1993: 130–134).
123
J. Kikase andmetel oli ansambli asutajaks J. Pori (Ojakäär 2000: 280).
124
Teatavat kaudset sarnasust võiks leida 1920. aastate teisel poolel ülipopulaarse P. Whitemani orkestriga, kus
keelpillidel oli siiski oluliselt suurem osakaal (Schwinger 1972: 55). Ei ole siiski andmeid, mis viitaksid P.
Whitemani eeskujule.
125
Antud juhul pidas T. Kuusik tõenäoliselt silmas siiski The Murphy Band´i, sest Strobel, kes küll selles
orkestris mängis, laulis ja oli ka n-ö peamänedžer, moodustas omanimelise orkestri alles 1931.
126
Lääne Elu aastakäigud 1928–1938.
65