tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

7. EESTIMAISE DŽÄSSI VABA ARENGUPERIOODI
JÄRELLAINETUS
Nagu eelnevast selgus, arenes eestimaine džäss oma eksistentsi esimese veerandsajandi jooksul
küllaltki tormilises tempos ja meie džässmuusikute paremik jõudis 1940. aastate alguses
juba arvestatavale rahvusvahelisele tasemele, mille tõendusteks on nii Soome kui Rootsi
džässiajakirjades ilmunud kriitika. Džässi kui kontsertmuusika arendajaina tõusid eestlased
aga üsnagi esirinda. Nagu selgus juba eespool öeldust, ei suutnud sõda, küüditamine ja okupatsioonid
eesti džässi täielikult hävitada. See eksisteeris, kuigi kildudeks lõhutuna, nii
kodumaal kui arvestatava järellainetusena eksiili siirdunud eestlaste ridades erinevais maailma
paigus. Viimasest, kuigi see väljub siinse uurimuse ajalistest raamidest, ei oleks õige loobuda
kas või juba sellepärast, et selle nähtuse juured on siiski käesolevas töös vaadeldud ajajärgus,
seda kaudselt iseloomustades. Sama oluliseks argumendiks on tõsiasi, et selle unikaalse,
Eestis siiani tundmatu materjali esmaavaldamine annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele.
Järellainetuse otsese tulemina näeme mitme Eesti emigrantidest koosneva džässorkestri teket
ennekõike Rootsis; siia kuulub ka mitmete teistel erialadel endale nime teinud eestlaste
tegevus džässi vallas, kellest paljud, lahkunud kodumaalt noorte meestena, ei jõudnud siin
oma talenti välja arendada. Kõik nad olid aga “džässipisiku” ja suures osas ka vastavad
muusikuoskused saanud kodumaal.
7.1. JÄRELLAINETUSE TIPUD
Henno Tooming
Rootsi Džässiföderatsioonis (Svensk Jazzriksförbundet) selgus, et sõjaajal teadaolevalt Rootsi
siirdunud ja sõjajärgsel ajal seal tegutsenud džässmuusikutest oli neile hästi tuntud Henno
Toominga nimi. Samas on see nimi meie džässiüldsusele olnud siiamaani täiesti tundmatu.
Toominga mängutase ja hilisemad saavutused aga lausa nõuavad tema nime kirjutamist eesti
džässi ajalukku. Rootsi tuntuimast džässiajakirjast Orkester Journalen leiame H. Toominga
foto (65) ja mõned elulooga seonduvad faktid. 288 Peamine põhjus, miks teda Eestis ei tuntud,
oli tõenäoliselt tema noorus ja tagasihoidlik loomus; ta polnud veel suutnud end pianistina
tutvustada. Teine põhjus võis olla selles, et sel eluetapil oli H. Tooming huvitunud põhiliselt
boogie-woogie stiilist, mida orkestritega ja tantsusaalis ei mängitud. Nagu mainis K. Laren,
kes temaga siiski mõned korrad koos olevat tantsumuusikat mänginud: “/.../ tema valsid olid
tõesti koledad”. 289 K. Laren kirjutab samas kirjas, et see meeldiva ja äärmiselt tagasihoidliku
loomuga noormees oli suur Meade Lux Lewise 290 stiili austaja ja järgija. Seda stiili ta uuris ja
valdas täiuslikult, millele viitavad ka eelmainitud YAM’i artiklid. Tema repertuaaris oli
K. Lareni andmetel üle 30 M. L. Lewise pala (Lauk 2006: 142).
288 Tema sünniajaks on märgitud 3. jaanuar 1923 Tallinnas (Orkester Journalen 1979, dets), nooruse ja
haridustee kohta aga andmed puuduvad. K. Lareni andmeil õppis ta Gustav Adolfi gümnaasiumis; muusika
alal olnud ta täielik autodidakt (K. Lareni kiri autorile 05.03.2006). G. Adolfi gümnaasiumi arhiivi andmetel
teda kooli lõpetanute nimekirjades aga pole.
289 K. Lareni kiri siinkirjutajale 15.12.2004.
290 Pianist ja helilooja Meade Anderson “Lux” Lewis (1905–1964) oli boogie-woogie klaveristiili kuulsaim
esindaja, enamiku selle stiili harrastajate suur eeskuju.
119