tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Tõenäoliselt ei olnud siin põhjuseks niivõrd Tautsi muusikaline maitse, mis oleks pidanud
speegilikku kava eelistama, kui kohalikud tingimused – Speegi orkestri põhituumiku
moodustas hea svingiliku kooli saanud ja oma koosmängu pikalt lihvinud Kuldne 7, Tauts
pidi toime tulema Vanemuise orkestriga, kelle liikmetest enamikul svingmuusika mängimise
kogemus puudus. Seoses selle kontserdi kajastamisega oma päevikus jätab Tilgar meile ka
mõistatuse: “Selle orkestri esinemised /.../” (ibid) – s.t kontserte oli mitu? Kuna sellise
kontserdi ettevalmistamine nõuab hulk tõsist tööd, oleks ju loomulik, et püütakse seda ka
korduvalt realiseerida. Seda ebaloogilisem on aga tõik, et nii ambitsioonikas ettevõtmine ajakirjanduse
tähelepanu ei pälvinud. Põhjus võib olla otseses seoses nõukogude korra uute
ajakirjanduslike suundumustega.
Nõukogude okupatsiooni ajal andis mitmeid džässikontserte Eesti eri paigus ka PBLM
džässorkester J. Pori juhatusel. Dokumentaalseid jälgi (kavad, arvustused, fotod) nendest
kontsertidest teada ei ole. Tartus kino Laine saalis toimunud kontserdist (toimumise täpne aeg
teadmata) kirjutab Tilgar oma päevikus, et kuigi orkestri koosseisus oli üsna silmapaistvaid
muusikuid, kannatas kava stiilipuuduse all ja üldmulje polnud suurem asi (Tilgar II: 101).
PBLM Pärnu kontserti kuulis ka V. Ojakäär, kuid temagi mäletab kontserdist vaid paari fakti
– lauljaks oli Friedrich Kaasik ja John Pori soleeris selle aja moenumbris “Naerev saksofon”.
Siit võib järeldada, et ülejäänud kava ei olnud eriti huvitav, sest paar kuud varem toimunud
H. Speegi kontserdist on Ojakäärul väga elavad mälestused.
Niisiis elas džäss, hoolimata ebasoodsatest tingimustest, veel suhteliselt normaalset elu. Nagu
Tilgargi kirjutab, toimus 1941. aasta kevadel, vastureaktsioonina uuele kultuuripoliitikale,
suur publiku huvi tõus kultuuri meelelahutusliku osa vastu, mis lõi ootamatult ka soodsad
tingimused Tautsi džässikontserdi korraldamiseks. Kuigi nii Veebeli, Tautsi kui eriti Speegi
kontserdid olid kahtlemata tubli samm edasi džässi arenguteel, ei saa seda panna uue korra
aktiva poolele, sest need olid siiski eelnevate aastate tõsise töö tulemused, mis realiseerusid
nüüd, hoolimata oludest.
4.3. KONTSERDID SAKSA OKUPATSIOONI AJAL
4.3.1. Hans Speegi Plaza-kontserdid
1941. aasta oli eesti rahva jaoks kannatusterohke: suve hakul toimus esimene suur küüditamine,
mille ohvriks langes ka palju džässmuusikuid või nende pereliikmeid; paari kuu pärast
toimus uus järsk pööre poliitilises tegelikkuses: Nõukogude okupatsioon asendus Saksa
okupatsiooniga. Mõlema režiimi ajal toimusid mobilisatsioonid, mis samuti hõrendasid oluliselt
džässmuusikute ridu. Kui nõukogude kord ei leidnud aastail 1940–1941 veel aega džässiga
põhjalikumalt tegelda, siis uuel režiimil oli kõik juba varem selge: mõiste alla entartete
Musik kuulus ka džäss ja seda seisukohta asuti saksaliku täpsusega ellu viima. Sellest
hoolimata (või hoopis selle kiuste?) leidsid džässmuusikud ka Saksa okupatsiooni ajal võimaluse
džässi isegi kontserdilaval mängida.
Kogu Saksa okupatsiooni aja kõige džässilikumaks ettevõtmiseks tuleb kahtlusteta pidada
Hans Speegi orkestri 1941. aasta sügisel varieteeteatris Plaza toimunud kontserte. 206 Ehkki
Kuldne 7 oli mobilisatsiooni tulemusena kaotanud rohkem kui kolmandiku oma põhijõududest
(R. Gross, J. Kornel, B. Kõrver, J. Šagal, P. Oja, A. Plees), püüdis Speek taastada endist
206 Kontsertide täpne arv ei ole teada. V. Ojakääru andmetel tehti Speegile ettepanek “/.../ moodustada bigbänd
ja anda sellega paar nädalat kontserte” (Ojakäär 2003: 291). Kas see plaan realiseerus täies mahus, ei ole
teada.
93