tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

millest sai D. Ellingtoni orkestri moto. Pärast sõda oli see pala ka üle 30 aasta tuntud
Ameerika džässiajakirjaniku Willis Conoveri maailma ühe aktsepteeritavama džässisaate (mis
omakorda oli kogu eesti sõjajärgse džässmuusikute põlvkonna põhiliseks infoallikaks) moto.
Sellist repertuaari mängivat orkestrit võib mööndusteta džässorkestriks pidada. Väiksema
koosseisuga esineti M. Kiiveri andmeil kuni 1966. aastani.
Eesti džässi vaba arenguperioodi Rootsi kaudu läände kandunud järellainetus oli üsnagi
märkimisväärne, seda nii ulatuse, kestuse kui tippude poolest. Kuigi esimene tugevam laine
(Laren, Raudsepp, Speek) rauges paari esimese aastaga, kandusid järelmõjud veel 1960. aastate
keskelegi, kusjuures kõrgemad tipud (Tooming, Maiste) kerkisidki esile just järellainetuse
teises faasis, pärast oma oskuste täiendamist kohapeal, ja jäid märgatavaks kauemakski.
Otsustades Rootsi kandunud osa põhjal (mis oli suurim), tuleb nentida, et eesti džässi potentsiaal
1940. aastate algul oli küllaltki tähelepanuväärne. Sõja ja sellega kaasnenu tõttu ei saa
me kunagi teada, kui suur osa sellest oleks teistes oludes realiseerunud, ega ka seda, kui palju
potentsiaalseid džässmuusikuid meie lavadele ei jõudnudki.
124