tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

E. Kruuda. 97 Nagu kuulutusest selgub, toimus ka paar päeva varem analoogiline kontsert, mis
vihma tõttu publikunappuse all olevat kannatanud. Rõhutatakse siiski, et kohaletulnud publik
võttis kontserdi hästi vastu. Tähelepanu äratab kuulutuse lõpp: “Et muusika mõju veel suurendada,
kasutatakse väljamaa eeskujul valgusefekte”, mis viitab põhjalikult ettevalmistatud
kavale.
Viitena džässile leiame Postimehest (23.01.1932) teate, et Poeglaste gümnaasiumi peol mängib
tantsuks Ratsarügemendi jazz-band 98 . Ainsad meie käsutuses olevad andmed selle orkestri
kohta on mõned napid read Robert Tilgari päevikust (Tilgar II: 55) 99 1938. aastast ja Heino
Asperi meenutused sama kümnendi lõpust. Tõenäoliselt oli see, nagu sõjaväeorkestrite spetsiifika
seda tingib, küllaltki kiiresti vahelduva koosseisuga ratsarügemendi puhkpilliorkestri
juures tegutsenud tantsuorkester, mis omakorda takistas kõrge mängutaseme saavutamist.
Samas oli sõjaväeorkestrite tase üldiselt üsna korralik, kuna need olid praktiliselt professionaalsed
orkestrid, kes harjutasid iga päev. Seega, kui neid reklaamis eraldi välja toodi, pidi
selleks ka põhjust olema.
Tundub, et 1933. aasta suvi oli Tartu džässielus üsna aktiivne – Postimees 100 reklaamib
20. juunil 1933 toimuvat jazzkontserti Vanemuise aias, “/.../ mida juhatab hra R. Michel,
solistina esineb E. Kruuda”. 23. juuni Postimees kirjutab jaaniõhtust Vanemuises: “/.../ Õhtu
lõpp-punktiks kujuneb aga tants saalis jazzorkestri saatel.” Orkestri ega selle juhi nime ei
mainita, saame vaid järeldada, et džäss on siingi saavutamas populaarsust – muidu ju poleks
mõtet seda rahvapeo reklaamis eraldi rõhutada. Seda muljet kinnitab ka Johannes Jürisson,
kes on kirjutanud: “Igal kolmapäeval esines džässorkester R. Michaeli 101 juhatusel” (Jürisson
1982: 21).
Tartu džässielu mitmekesisusele viitavad 6. ja 9. augustil Postimehes ilmunud kaks lühikest
reklaamteksti, kus tutvustatakse omapärase nimega vokaalansamblit Ramola, mis on artikli
andmetel “jazzlaulukvartett, esimene Eestis”. Samast kollektiivist on Postimehes juttu ka
aasta hiljem. Nimelt kutsutakse 6. juuli 1934. aasta lehes samaks õhtuks taas Vanemuise aeda
jazz-kvartett Ramola kontserdile: “Kuna meil on vähe selliseid eriliselt koolitatud vokaalkvartette,
on Ramola esinemine eriliseks vahelduseks muusikasõpradele. Heaks tunnustuseks
kvarteti võimetele on ta edukas esinemine meie parimates suvituskohtades: Pärnus ja Narva-
Jõesuus ning möödunud suvel Vanemuise aias”. Nagu näha, on kvartett aasta jooksul üsna
aktiivselt tegutsenud, artiklis on välja toodud ka nende hea vokaalne külg. Antud juhul võib
juba tegemist olla džässiga.
97
Tõenäoliselt oli tegemist Ernst Kruudaga (1903–1974), kes oli Vanemuise solist aastail 1925–1974 (Haan,
Aassalu, Paalma 2000: 255).
98
H. Asperi andmetel tegutses ratsarügemendi jazz-band kuni riigikorra muutuseni juunis 1940 (intervjuu 8.01.
2007). Kahjuks oli orkester ratsarügemendi elus nii vähetähtis kõrvalnähtus, et rügemendi üsnagi mahukas
dokumentatsioonis (ERA F619, N2, S9) on neid mainitud vaid möödaminnes, nimesid nimetamata.
99
R. Tilgar (1920–1948). Päevikud käesoleval ajal vennapoeg Jaan Tilgari perearhiivis.
100
Postimees 1933, 14.06.
101
J. Jürisson kirjutab R. Michael, siinkirjutaja käsutuses olevate teiste allikate järgi otsustades peaks õige olema
R. Michel.
57