tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

2.4.1. Rootsi
Nagu selgub Läänemere põhjaregiooni džässiajaloo allikaid uurides, jõudis džässmuusika
selles piirkonnas esimesena Rootsi. Ilmselt mängis olulist rolli nii Stockholmi geograafiline
kui ka poliitiline asend Euroopas – kõik suuremad kultuuriuudised olid seal kättesaadavad.
Nii oli see ka džässiga, mis kiiresti kõlapinda leidis ja aktiivselt arenema hakkas. Esimese
teadaoleva Uue Maailma muusikasaadikuna nimetatakse Rootsis Fisk Jubilee Singers´i
kontserte 1895. aastal, paar aastat hiljem esines Geo Jackson´s Ten Coloured Minstrels.
Edasine areng aga toimus üsnagi kiires tempos: juba 1904. aastal mängis Rootsi Kuningliku
Ihukaitse Kaardiväe orkester vaharullile rägtaimi Hiawatha, mis, tõsi küll, olla kõlanud üsna
marsilikult (Haavisto 2000: 23). Tegelikult ei ole selles midagi imelikku, sest tuleb arvestada,
et esimesed ameerika bändide plaadistused, millega meil on võimalus neid üldse võrrelda, on
pärit oluliselt hilisemast ajast (Original Dixieland Jazz Band 1917). Seega ei saa kuigi kindel
olla, et 13 aastat varem, mis on uue stiili arengus vägagi pikk aeg, ei kõlanud ameeriklaste
bändid üsna samamoodi. Järgmise tähisena on teada, et 1913 lindistati üks varase džässi
tuntumaid lugusid – Irving Berlini “Alexander’s Ragtime Band” (Haavisto 2000: 24). 1914
alustas Cafe Blanch’is tööd juba neegrite rägtaimi bänd ja aasta hiljem asutati Stockholmis
esimene rägtaimi klubi, 1916 lindistas akordionist Calle Jularbo American rag´i, mis
kriitikute arvates oli juba tubli samm edasi (Bruér 1998: 67).
Tähelepanuvääriv on rootsi džässi ajaloos aasta 1919 – siis jõudis kohale ja kodunes sealmail
sõna jazz. 50 Nagu kinnitab džässiajaloolane Jan Bruér, algas 1920. aastal rootslaste džässiajastu
(Bruér 1998: 65), kogu senist tegevust tuleks käsitleda tema hinnangul ettevalmistava
etapina. 51 Tuleb tunnistada, et see ettevalmistav etapp on, eriti kui võrrelda seda meil toimunuga,
tõsiselt muljetavaldav. Uuel muusikastiilil ja sõnal jazz tundus mõjuvõimu olevat, sest
1922 muutis Nordiskt Boulevardbladet oma nimeks JAZZ. 52 Juba järgmisel, 1923. aastal
hakkas ilmuma ajaleht Jazzgossen ja aasta hiljem pääses Radiobladet’i andmeil džäss esimest
korda Cecili restorani lavalt eetrisse (Haavisto 2000: 24). J. Bruér märgib, et sõna jazz, nagu
mõned aastad hiljem ka blues, oli moeväljend ja ei tähistanud Rootsis sugugi mitte ainult
kindlat muusikastiili (Bruér 1998: 65). 53 Eeltoodud ülevaatest võib jääda mulje, et džässi
areng Rootsis toimus ülisoodsates tingimustes ja täiesti takistusteta. Nii lihtne see siiski
polnud – 1920. aastatel käis tõsine vaidlus džässi üle, Rootsi Muusikute Ühing (edaspidi
RMÜ) nõudis valitsuselt “sellise haigusetekitaja” keelamist. 1930. aastail üldine arvamus
siiski muutus ja RMÜ organiseeris isegi rootsi džässi propagandakontserte (Jätte-Jazz-
Konsert). Esimene neist toimus 7. märtsil 1930, kui Stockholmi Kontserdimaja Suures (Stora)
saalis esines 64-meheline orkester 7 erineva dirigendi juhatusel (Bruér 1998: 50). Sellise
kardinaalse muutuse RMÜ seisukohtades põhjustas helifilmi tulek (Bruér 1998: 67).
Bigbändide ajastu Rootsis algas 1930. aastal, kui Håkan von Eichwald asutas esimese pikemat
aega koospüsinud bigbändi, mis sai paari aasta pärast tuntuks üle Euroopa. 1930. aastate
lõpuks oli rootslastel sisse mängitud 40 lindistust, esimene neist, nagu eespool kirjas,
50 Nagu eespool mainitud, kasutati seda sõna muusikalises tähenduses ka USA-s esimest korda alles 1913.
51 Et tema väitel tõepõhi all on, kinnitab ka edasine kiire ja laiapõhjaline areng: 1919 siirdus Ernst Rolf Svenskt
Jazz-band Londonisse plaadistama, 1920 reklaamis sama Rolf end juba kui “Original Jazz Band from USA”!
52 See oli siiski pisut ennatlik tegu ja JAZZ ilmus ainult ühe numbri.
53 Alates 1925. aastast toimusid džässi raadioülekanded otsesaadetena tantsusaalidest, samal ajal hakkas
raadiotoimetus hankima ka välismaiseid, nt Paul Whitemani, Ted Lewise jt džässiplaate. 1925 mängis
Djurgårdenis kaks nädalat Sam Woodingi 11-meheline neegrite džässbänd, kus solistiks oli Adelaide Hall.
Nende kaudu jõudis Rootsi siis veel USA-ski vähetuntud D. Ellingtoni looming. 1926 algas charlestoni
võidukäik tantsusaalides; džäss arenes kiiresti ja juba 1920. aastate lõpupoole vahetas bluus rägtaimi välja
(Bruér 1998: 65).
35