tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

1944. aasta maikuu numbris ilmunud Jörgen Rothenborgi ulatuslikus artiklis Lulle Ellboj
bigbändist on pikem lõik koos fotoga ka E. Raudsepast. 281 Kriitika on positiivne, tuues
miinusena välja vaid mõningast lavalist staatilisust ja ennustades talle peale lavalise liikumise
vabamaks muutumist suurt tulevikku. Seega ootamatult suur edu. Toodud fakti kinnitab ka
viimane YAM’ist leitud Eesti džässmuusikutega seonduv jälg – 1944. aasta maikuu numbri
tagakaanel on Lulle Ellboj orkestri eelseisva Soome-turnee reklaam koos fotoga, kus vokaalsolistina
on mainitud E. Raudseppa. 282
Järgmine Rootsi ajakirjanduses ilmunud eesti džässile pühendatud artikkel ei lase ennast kaua
oodata – sama Orkester Journalen’i 1944. aasta septembrinumbris ilmub artikkel “Eesti
swing”, 283 kus teatatakse, et Eugen Raudsepa kvintett koosseisus Eugen Raudsepp (voc, k),
Kuno Laren (v), Hans Speek (ts, cl, ak) ning rootslased Lasse Isberg (dr) ja Stig Lundquist (b)
mängis menukalt kogu augusti tantsulokaalis Maxim. 284 Sama artikli, mille juures ka foto
asjaosalistest Maxim’i laval (vt foto 64), andmeil pakutud neile ka talvehooajaks tööd
Göteborgis ning kontserttuuri Rootsi Rahvusparkides. 285 Rootsi džässiajaloolase M. Westini
andmetel olid need kontserttuurid muusikute seas hinnas ja konkurents sellise ringreisi saamiseks
suur, seega võib sellest pakkumisest välja lugeda üsnagi positiivse hinnangu ansambli
tasemele. Nende võimaluste realiseerumise kohta andmed puuduvad. Teine neist pakkumistest
võis isegi reaalseks osutuda, kuid Göteborgi pakkumist ei olnud neil tõenäoliselt võimalik
vastu võtta, kuna kõik kolm kvintetis osalenud eestlast asusid õppima Stockholmi Ülikooli. 286
Seega satuvad koos Raudsepaga Rootsi džässiajakirjanike huviorbiiti ka Soome kriitikutelt
hiilgavaid arvustusi pälvinud Hans Speek ja Kuno Laren, kuid seda Raudsepa kvinteti liikmetena,
nende solistivõimetele pole tähelepanu jätkunud. Põhjus võibki olla sama kui meil Eestis
– Soomes esineti kontserdilaval, mis vääris ka kriitika tähelepanu, Rootsis oli põhitegevuseks
tantsumäng, mis üldjuhul arvustajate huviorbiiti ei satu. Kui neist selles kontekstis üldse
kirjutati, siis ilmselt võib selle juba positiivseks kriitikaks lugeda.
E. Raudsepp ja K. Laren siirdusid 1946. aastal õppima USA-sse, millega lõpeb ka meie
džässmuusikute see aktiivse tegutsemise periood Rootsis, mille kohta Stockholmi arhiivides
leidus ajakirjanduslikke materjale. H. Speek jäi Stockholmi, keskendudes arhitektuuri õppimisele.
H. Speegi mängust pole säilinud ühtegi helijälge, kuid tema kaasaegsed, kes teda
mängimas kuulnud, kasutavad temast rääkides eranditult superlatiive. Samal arvamusel on ka
Soome džässiajakiri YAM, kus leitakse, et ta ei jää millegi poolest maha Ameerika džässi-
281
“Sweriges största swingband”. Orkester Journalen 1944, mai.
282
“Lulle... ” YAM 1944, mai, tagakaas. Fotol kahjuks Raudseppa pole, ilmselt ei olnud uue solistiga veel uut
“paraadfotot” teha jõutud.
283
“Estnisk swing”. Orkester Journalen 1944, sept. Artikli autor teadmata.
284
Lõuna-Stockholmis Södermalmi linnaosas Götagatani ja St.Paulsgatani nurgal paiknenud populaarne lokaal.
285
Rootsi Rahvuspargid on ulatuslik riiklik institutsioon, mille kompetentsi kuulub ka kultuuriürituste
korraldamine. Igas neist on vabaõhulava, mida suviti aktiivselt kasutatakse.
286
Eugen Raudsepast (1924–1995) sai lõpuks psühholoog, tema uurimisalaks kujunes inimese loovus ja
loomejõud. Magistrikraadi sai ta Princetoni Ülikoolist USA-s ja tegi oma erialal hiilgava karjääri, olles
paljude suurfirmade (IBM, EXXON) konsultant; kirjutas National Business Employment Weekly (1955, 18.05)
andmeil oma erialal 16 raamatut ja üle 700 artikli, oli Princeton Creative Research in Princeton president.
Tema raamatuid on tõlgitud kuude keelde (K. Laren “Eugen Raudsepp”. NY Vaba Eesti Sõna 1996, 14.03).
Kuigi E. Raudsepp oli tunnustatud laulja juba enne kodumaalt lahkumist, ei ole tema esinemistest kahjuks
säilinud ühtki helijälge ei Eesti-päevilt ega Rootsis oldud ajast. Õnneks tuli tal aastaid hiljem USA-s mõte
jäädvustada oma lemmiklaulud lindile. Seda linti (mille koopia on tänu H. Speegile siinkirjutaja käsutuses)
kuulates, eriti kui mõelda end ajas 60 aastat tagasi E. Raudsepa hiilgeaegadesse, ei ole midagi imestada, et ta
publiku hulgas nii populaarne oli. Oma laulustiililt oli E. Raudsepp täiesti kaasaegne, soomlaste arvates
sarnanes tema stiil Bing Crosby stiiliga, Kuno Lareni hinnangul aga rohkem Frank Sinatra stiiliga. Eugen
Raudsepp suri 6. mail 1995 Princetonis.
117