tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

tippudest 287 . Kuna ta kontserdilaval enam ei esinenud, ei ole temast ka rohkem mingeid
muusikaga seonduvaid jälgi jäänud. Hans Speek elab Stockholmis ja pidas tänavu veebruaris
oma 88. sünnipäeva.
Eeltoodu valgusel selgub pisut ootamatu tõdemus, et käesolevas töös vaadeldava perioodi
(1918–1945) paaril lõpuaastal pälvivad Eesti džässmuusikud välismaises džässiajakirjanduses
rohkem tähelepanu kui kodumaal kogu eelnenud perioodil kokku.
Hinnates eesti džässi ilmunud kirjutiste abil, tundub üldpilt mõnedest “tõrvatilkadest” hoolimata
üsnagi positiivne. Miinuspooleks tuleks pidada kodumaiste artiklite vähesust, kuid ilmselt
kehtib siin põhimõte “negatiivsete artiklite puudumine on iseenesest juba positiivne
kriitika”. Nagu eespool korduvalt mainitud, oli selle üheks põhjuseks valitsev põhimõte, et
arvustamist väärib ainult akadeemiline kontsertmuusika; teiseks, mitte vähemoluliseks põhjuseks
aga asjaolu, et meil lihtsalt polnud pädevaid džässi adekvaatselt hinnata suutvaid kriitikuid.
Eesti paremate džässmuusikute hulgas ei olnud kirjamehi; Henry Ambel, kes oleks ehk
olnud õige mees seda tegema, millegipärast ei teinud. Seevastu välismaised kriitikud olid
meie džässitippudest üle ootuste heal arvamusel – H. Speegi ja B. Kuuma kohta kasutas
Soome džässiajakiri YAM lausa superlatiive, Rootsi suurima džässiajakirja Orkester
Journalen’i kogenud kriitikute arvamus oli küll vaoshoitum, kuid midagi taunimisväärset ei
leidnud nemadki. Need arvamused on küll kõik meie džässmuusikute absoluutsesse tippu
kuulunud meeste kohta, kuid tõsi on seegi, et tühjalt kohalt ja iseenesest ei teki üldjuhul
midagi. Seega võib järeldada, et eesti džässi üldine arengutase oli siiski piisavalt hea, võimaldamaks
tippudel esile kerkida.
287 “Estniska stjärnmusiker här!”. YAM 1943, nov/dets., 12.
118