tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

LISA 12. ELULOOLISI ANDMEID
Kurt “Kunna” Strobel (sünd 8.04.1904 Tallinnas – surn 20.11.1982 Warradale’is
Austraalias), The Murphy Band’i asutaja ja eesti džässi algaastate silmapaistvaim trummimängija,
oli pärit eesti-saksa segaperest (isa Friedrich Christian Strobel oli sakslane, ema Olga
Allas eestlanna) 2 . Oma kiindumuse muusikasse saigi Kurt kodust, viiulimängu hakkas ta isalt
õppima 6-aastaselt, kuid see pill ei huvitanud teda. Pisut paremini edenesid klaveritunnid Eva
Raudkats-Noormaa ja Ülo Topmani juures. 1913 sai ta konkursiga sisse Tallinna Peetri Reaalkooli
ja kui see viis aastat hiljem jagunes Tallinna I Reaalkooliks ja Saksa Poeglaste Gümnaasiumiks,
jäi K. Strobel viimasesse. Pärast kooli lõpetamist 1923 siirdus ta Karlsruhe ülikooli
keemiat õppima, kuid õpingud jäid pooleli – muusika kutse oli tugevam.
Kuidas temast just trummimängija sai, sellest räägib ta oma oma elulookassetil: “Mina vahetasin
viiuli trummide vastu. Nimelt oli minu isa ostnud sügisel 3 terve puhkpilliorkestri pillide
komplekti ühelt Saksa sõjaväeorkestrilt, mis Saksamaal alanud revolutsiooni pärast koju sõitis.
Sealt sain suure ja väikese trummi, kaks timpanit (neid ma hakkasin kasutama alles 1931.
aastast peale oma orkestris). Suure trummi löökjala konstrueeris mulle Kristali muusikaäri.
Tom-tomide asemel kasutasin lihtsalt juurdemonteeritud tamburiine. Taldrikud olid päris head,
aga liiga suured.”
Strobeli trummimängija karjäär sai tegelikult alguse juba reaalkoolis õppimise ajal, kui ta oli
mänginud mõningase aja, kuni koolidirektori resoluutse keeluni, Astoria hotelli viiuldaja
Boris Kuhlmanni triole trumme tantsurütmideks. Varasematest töökohtadest mainib ta veel
trummimängimist ühes mustlasorkestris, kus talle selleks puhuks kleebiti ette mustad vuntsid
ja pandi pähe parukas, ning lühikest aega koos Victor Compega Kadrioru öölokaalis. Seega,
löökpillimängijana oli ta autodidakt, kuid olles esimese džässbändi trummar, ei olnudki ju siin
kelleltki õppida. Tundub, et see töö talle sobis – tema mängu kohta pole keegi midagi halvasti
öelnud ja kuni svingi võidukäiguni peeti teda üheks Eesti paremaks trummimängijaks 4 . Kõik
temaga koos mänginud muusikud rõhutavad tema erilisi mänedžerivõimeid ja tema orkestrite
head töömeeleolu (Regi 2000: 133).
1939. aasta novembris asus K. Strobel koos perega 5 Saksamaale ja sealt 1949 edasi
Austraaliasse, kus ta Warradale’is suri. Muusikaga ta pärast Eestist lahkumist ei tegelenud.
Konstantin “Paula” Paalse 6 (7.08.1903–27.03.1979), The Murphy Band’i teine asutajaliige,
sündis Tallinnas. Ta oli K. Strobeli koolivend nii Tallinna Peetri Reaalkoolis kui ka Saksa
Gümnaasiumis. Klaverit ja muusikateooriat õppis Paalse August Topmani juures. Kui 1925.
aasta juunis avati kohvik Marcelle, kuhu The Murphy Band mängima kutsuti, oli K. Paalse sõjaväes
aega teenimas. Sügisel, pärast vabanemist, liitus ta bändiga, hakates bandžot mängima.
2
Fr. Chr. Strobel oli omaaegses Tallinna muusikaelus silmapaistev isik, seepärast on kohane siinkohal teda
lühidalt tutvustada. Olles lõpetanud Leipzigi konservatooriumi viiuli erialal cum laude, oli ta olnud Šveitsis
Monteux’ sümfooniaorkestri ja hiljem Halle teatriorkestri kontsertmeistriks. 1880. aastatel siirdus ta
Peterburi Maria teatri orkestrisse viiuldajaks. Sel ajal oli Peterburis moeks käia suvitamas Tallinnas, nii sattus
Strobelgi suvevaheajal siia, mängides Kadrioru tiigi kaldal asunud Kontzertgarteni orkestris. Talle hakkas
siin sedavõrd meeldima, et paari aasta pärast koliski ta siia elama ja veel aasta hiljem abiellus Kadrioru
kontserdiaia restoranipidaja tütre Olga Allasega. Peagi sai temast kontserdiaia orkestri juht, talvehooajal
töötas ta Tallinna saksa teatris, 1914. aastast alates aga Estonias. Märkimist väärib ka tema pedagoogiline
tegevus (Ojakäär 2000: 80–81). Eeltoodud andmed pärinevad Kurt Strobelilt. Eesti muusika biograafilise
leksikoni andmeil elas Fr. Chr. Strobel Tallinnas juba 1885. aastal (EMBL 1990: 238).
3
Siin peetakse silmas 1918. aastat.
4
Rahvaleht 1926, 20.03.
5
Ta oli abielus endise Estonia baleriini Elfriede Lepaga, neil oli 2 poega, Dieter ja Christian.
6 1937. aastani Paulson.
190