tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

kasvanud Viljandi 1930. aastate lõpu parima tantsuorkestri Akkord repertuaari kohta pole
leidunud ühegi konkreetse pala nime, kõik allikad rõhutavad aga orkestri head taset. E. Juttuse
kinnitusel olid nad orienteeritud svingile.
Pärnu. Esimese teadlikult džässiliku suuna võtnud Pärnu orkestrina on andmeid Pärnu
Poeglaste Gümnaasiumi Le-Ar-Di kohta. Paraku piirduvad need isikkoosseisuliste andmetega,
repertuaaris olnud paladest pole midagi teada. Samas, arvestades asjaoluga, et nende suur
eeskuju oli The Murphy Band, on tõenäoline, et ka repertuaarivalikus oli see tuntav.
Nii Seven Sky Boys kui kümnendi lõpus tekkinud ABC Boys olid algselt koolipoiste orkestrid,
kuid nagu V. Ojakäär (2000: 247–248) kirjutab, oli neil selge suund õppida svingi mängima;
näiteks üritati jäljendada kuulsa prantsuse džässviiuldaja Stephane Grappelli ja tema ansambli
mängumaneeri. Seda väidet kinnitab samas toodud loetelu ansambli repertuaarist: V. Youngi
“Sweet Sue”, J. Kerni “A Fine romance” (F. Astaire’i repertuaarist), J. McHugh’ “A serenade
to the stars” (filmist “Mad about music”, meil “Vallatu Gloria pansionis”), H. Warreni
“Jeepers creepers”, H. Reveli “Good night my love” (Shirley Temple’i filmist “Stowaway”),
R. Raingeri “June in January”, E. Powelli “The snake Charmer” ja “Somebody’s thinking of
you tonight”. See on üsnagi džässilik repertuaar, saksa autoreid ei ole loetelus ühtegi. Päris
ilma muidugi läbi ei saadud, tantsuõhtutel tuli ju mängida nii valsse, aeglasi valsse kui
tangosid (Ojakäär 2000: 250–251). Nagu Ojakäär samas meenutab, tuli mängida ka
krakovjakki, polkat ja jooksupolkat, mida levitati eriti hoolega. Tundub siiski, eriti kui silmas
pidada eespool mainitud S. Grappelli eeskuju, et ABC Boys suundus küllaltki sirgjooneliselt
svingmuusika poole.
1937. aastal alustas Pärnus Rütmi Poisid (vt foto 40), mille repertuaarist konkreetseid palasid
teada ei ole, kuid nagu A. Niidu kirjast siinkirjutajale 136 selgub, mängisid nad põhiliselt saksa
repertuaari. Nii tekib küsimus, kas nende mängu päris džässiks pidada saab, kuigi nad ise seda
nii määratlesid. Samas märgib V. Ojakäär, et nad mängisid üsna J. Pori orkestri stiilis (Ojakäär
2000: 238), seega võib ka neid pidada nn üleminekuetappi kuuluvaiks teel tõelise
džässini. Rütmi Poisid oli V. Ojakääru andmeil 1930. aastate teise poole Pärnu populaarseim
tantsuorkester (ibid).
Kahe ülejäänud Pärnu orkestri – Do-Re ja ÜENÜPO jazzorkestri repertuaari kohta mingeid
arvestatavaid andmeid leida ei ole õnnestunud.
Haapsalu. Nagu eespool mainitud, on küll teada kolme Haapsalus 1930. aastatel tegutsenud
tantsuorkestri nimed, kuid nende repertuaari kohta ei ole leidunud väiksematki vihjet peale
määratluse “mängib jazz”. Ainult Jahtklubi orkestrist on säilinud foto, kuid seal olev koosseis
ei ole tüüpiline ühelegi stiilile. Kuna tegemist on üsna suure koosseisuga, siis ei olnud neil
takistusi džässilike standardseadete mängimiseks, kuid ei ole andmeid, kas nad seda tegid või
mitte. Ei ole teada seegi, kas nende eelkäijaks oli ajalehes mainitud Kuursaali džässorkester,
kes oli N. Saksen 137 ja kes Jahtklubi orkestri juht.
Võru. Kandle teatri orkestri (juhatas Heino Kösti) repertuaari kohta andmed puuduvad; on
teada, et 1930. aastate lõpul oli sellisele koosseisule (väike bigbänd) trükitud nii saksalikke
kui ameerika-inglise stiilis seadeid küllalt suures valikus saada. Väikelinna spetsiifikat arvestades
on tõenäoline, et kasutati mõlemaid, kuid millises vahekorras, pole teada.
Väimela Põllumajanduskeskkooli I Lennu Jazz’i repertuaari kohta on teada vaid paar pala, ent
kuna H. Juurikas, kes oli suur džässihuviline, oli suuteline ise lugusid mälu järgi transkri-
136 A. Niidu kiri siinkirjutajale 01.11.1995.
137 Sellenimelist muusikut ei ole Tallinna ega Tartu muusikute nimistus. Mutsu nimistus on küll saksofonist
Sachsen (Mutsu 1991, 10: 93), kuid tema eesnimi ei ole teada, seega ei saa väita, et tegemist on sama
mehega.
68