tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tundub, et Tartu selle aja džässmuusikutest olid kõige paremal tasemel just pianistid: Leo<br />
Tautsi peeti muusikute hulgas Eesti parimaks džässpianistiks ja nagu selgub kaasaegsete<br />
R. Tilgari ja V. Ojakääru mälestustest, olid ka Ovid Avarmaa ja Heino Uibopuu head<br />
improvisaatorid (Ojakäär 2000: 173, 380; Ojakäär 2003: 169); viimasega koos mängis<br />
L. Tauts ka duos, millest on säilinud foto (vt foto 33). Kui siia lisada veel Tartusse õppima<br />
asunud hilisem kirjanduskuulsus Ilmar Laaban (temast edaspidi lähemalt), kes Kuno Lareni<br />
hinnangul 115 oli päris hea džässpianist, ja Boris Kõrver 116 , tuleb nentida, et nii palju samal<br />
tasemel ansamblipartnereid (nt bassimehi) Tartus küll võtta polnud. Kõik viitab aga sellele, et<br />
uus ja aktiivne noorte džässmuusikute põlvkond oli siingi peale sirgumas.<br />
Nagu neist nappidestki andmetest näha, džäss Tartus arenes; mitte küll veel nii hoogsalt kui<br />
Tallinnas, aga siiski märkimisväärse aktiivsusega. Arengut soodustavate asjaoludena tuleks<br />
välja tuua eelmainitud Tallinna parimate tantsuorkestrite/-ansamblite esinemisi Tartu<br />
nooblimates restoranides, millest noored muusikud said eeskuju võtta, ja nii ootamatu kui see<br />
selles kontekstis ka ei ole – Tartu Ülikooli. Kuigi <strong>ülikool</strong> ei teinud midagi otseselt džässi<br />
edendamiseks, tõmbas ta magnetina õppima hulga džässiga kokku puutunud noori muusikuid<br />
(H. Ambel, O. Avarmaa, R. Gross, E. Juštšuk, B. Kõrver, I. Laaban, R. Marandi, R. Pakasaar<br />
jt), kes tahes-tahtmata osalesid rohkem või vähem ka kohalikus muusikaelus. Mitmeid<br />
Tallinnas džässiga tegelenud, s.t vastava algettevalmistuse ja eelteadmised saanud muusikuid<br />
mängis ka Vanemuise orkestris, mis võimaldas L. Tautsil 1941. aasta kevadel džässikontserdi<br />
organiseerida (vt ptk “Džäss kontserdilaval”). Muusikute kaudu oli niisiis ka Vanemuine<br />
Tartu džässi arenguga seotud – peale teatri orkestrantide olid ka Vanemuise restorani sageli<br />
palgatud head džässmuusikud, Vanemuise aias ja kontserdisaaliski kõlas aga üsna sageli<br />
džäss(ilik) muusika just kontsertlikumal kujul.<br />
Tallinnaga analoogset kokkuvõtlikku statistilist ülevaadet on Tartu tantsuorkestrite ja -muusikute<br />
puhul märgatavalt keerulisem teha, sest meie käsutuses olevad andmed on oluliselt<br />
lünklikumad. Siiski on andmeid 1930. aastate jooksul Tartus tegutsenud 19 arvatavalt džässilikku<br />
tantsumuusikat mänginud (või mängida üritanud) orkestri kohta. 117 Kuna Tartu oli Eesti<br />
Entsüklopeedia (1937, 8: 18) andmetel Tallinnast rohkem kui poole väiksem (1936. aastal<br />
59 000 elanikku), ei pruukinud džässilike tantsuorkestrite arv suurem ollagi. Nimetatud 19<br />
orkestri töös osalenud muusikutest on tuvastatud 109 pillimehe nimed (vt lisa 16), neist 21<br />
pianisti, 20 saksofonisti, 3 klarnetisti 118 , 16 trompetisti, 6 trombonisti, 12 viiulimängijat, 12<br />
kontrabassimängijat, 13 trummimängijat, 14 akordionisti ja 1 tšellist. Mitut pilli mängivaid<br />
muusikuid oli tartlaste seas 13 (siia hulka ei ole arvatud saksofoni-klarneti kooslust), huvitaval<br />
kombel ei ole nimistutes ega ka ühelgi fotol kitarri-, bandžo- või susafonimängijat, mis<br />
viitab otseselt diksiländstiili vähesele populaarsusele tartlaste hulgas – ilma nende instrumentideta<br />
119 on diksiländmuusikat väga raske mängida (diksiländorkestrit Tartus ei maini ka<br />
115<br />
Kiri autorile 1.12.2004.<br />
116<br />
Boris Kõrver (1917–1994) õppis 1932–33 Tallinna konservatooriumis klaverit E. Raudkatsi juures, hiljem<br />
võttis eratunde prof. A. Lembalt; 1937–40 õppis Tartu <strong>ülikool</strong>is algul majandusteaduskonnas, 1938. aastast<br />
õigusteaduskonnas, jätkates samal ajal džässiga tegelemist (1938. aastast alates Kuldse 7 pianist). Ülikooli<br />
päevil tõlkis eesti keelde Sid Phillipsi orkestratsioonikursuse “Course of Modern Orchestration” (Arike<br />
1966: 5). Sellest tõlkest on säilinud üks masinakirjas eksemplar Rahvusraamatukogu arhiivifondis (RRK Ar.<br />
94... B/Phillips), millest edaspidi täpsemalt.<br />
117<br />
Lisaks tabelis tooduile ka Mustlasjazz (mängis Adamtau tantsukursustel), Autojuhtide lokaali ja restorani<br />
Eden ning mõnede koolide orkestrid, mille kohta täpsemad andmed puuduvad.<br />
118<br />
Üldjuhul mängivad kõik saksofonistid ka klarnetit, siin eraldi toodud kolme mehe kohta pole andmeid, et nad<br />
saksofoni oleksid mänginud.<br />
119<br />
Susafoni puudumist Tartu tantsuorkestrites ei saa põhjendada pilli puudumisega – Tartus oli mitu heal<br />
tasemel puhkpilliorkestrit (nt Ratsarügemendi orkester), kus nii pill kui ka mängija olemas olid.<br />
62
Change language