tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kuigi toodud faktid on napid ja ka lünklikud, tundub, et huvi džässi vastu ja ka sellealane<br />
tegevus oli 1930. aastate esimesel poolel Tartus küllaltki elav. Seda arvamust kinnitab ka<br />
Tartust pärit Ovid Avarmaa, 102 kelle andmetel oli 1930. aastate algul Tartus mitmetel<br />
muusikutel ajakiri The Melody Maker, samuti sai tema ise samal ajal esimesi juhtnööre džässi<br />
mängimiseks restorani ja ööklubi pianistilt Rudi Treimanilt, kes andis ka Avarmaale mitu The<br />
Melody Maker’i aastakäiku. Nagu Avarmaa väidab, oli sel ajal Tartus “džäss õhus” (ibid).<br />
Tartu 1930. aastate teise poole džässmuusika kohta annavad põgusa ülevaate ühe sealse toonase<br />
noore muusiku Robert Tilgari päevikud, mis äratavad usaldust juba oma vormistamise<br />
täpsusega: leheküljed korralikult nummerdatud, rohkesti kuupäevi ja I osa lõpus koguni korrektne<br />
isikunimede register. Kahtlemata on see vaid üks tahk seal toimunust, kajastades seda<br />
koolipoisi vaatevinklist, kuid ei maksa unustada, et ka suur osa Tallinna džässorkestritest<br />
alustasid koolide orkestritena. Lisaks mainitud allikatele avavad Tartu 1930. aastate teise<br />
poole džässorkestrite tegevust ka Kaarel Tuberiku 103 käsikirjas memuaaridest, Ovid Avarmaa,<br />
Alfred Benderi 104 ja mitmete teiste intervjuudest ja kirjavahetusest kogutud andmed.<br />
3.4.1.1. Tartu džässilike juhumänguorkestrite analüüs<br />
Analoogselt Tallinnaga on püütud järgnevalt analüüsida ka Tartus tegutsenud orkestrite<br />
pillilisi koosseise, stiililisi suundumusi ja repertuaari. Tabelis 2 on kokkuvõtlikult ära toodud<br />
teadaolevad andmed sealsete orkestrite kohta.<br />
Tabel 2. Tartu džässilike juhumänguorkestrite andmed<br />
102 Kiri siinkirjutajale 18.06.2007. Ovid Avarmaa (s 1920) õppis Tartu <strong>ülikool</strong>is õigusteadust, üliõpilasaastail oli<br />
aktiivselt tegev Tartu džässielus. Emigreerus 1944 Rootsi, kus töötas mõnda aega koos Jaak Allmerega. 1951<br />
siirdus Kanadasse, töötades pianistina algul Montrealis, 1960. aastate teisel poolel asus tööle Québeci Collège<br />
d’éducation générale et professionelle’ is, olles selle muusikaõpetaja pensionile siirdumiseni. O. Avarmaa enda<br />
sõnul nakatus ta džässipisikuga umbes 10-aastaselt (see tõestab omakorda väidet, et 1930. aastate algul ei<br />
olnud džäss Tartus enam tundmatu nähtus). Oma tõsist huvi sellealase teabe vastu sai ta rahuldada tänu<br />
laevakaptenist isale, kes sageli Londonis viibis ja kogu “tellitud” vastavasisulise (aja)kirjanduse, noodid ja<br />
plaadid pojale toimetas.<br />
103 K. Tuberik, 1953. aastani Laatspere (1919–2002). Trompetist, asutas 1936 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi<br />
tantsuorkestri “Poika”; jäi muusikaga seotuks elu lõpuni. Trompet aitas teda rasketel aegadel Ivdeli vangilaagris,<br />
asumisel Kurgaanis ja pärast vabanemistki. Lõpetas küpses eas Tallinna konservatooriumi ja tõusis<br />
ENSV Riikliku Filharmoonia asedirektoriks-peadirigendiks. Pensionile siirdudes juhatas mitmeid heatasemelisi<br />
puhkpilliorkestreid Tallinnas.<br />
104 A. Bender (s 1920), Blue Boys Band tantsuorkestri saksofonist, hiljem tunnustatud koorijuht ja pedagoog.<br />
58
Change language