tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

orkestrid Bi-Ba-Bo, Red Hot Ramblers 127 ja Merry Pipers, suviti 1937 ja 1938 128 vähendatud
Kuldne 7 (Ojakäär 2000: 160). Andmeid on leidunud siiski kolme 1930. aastatel Haapsalus
tegutsenud kohaliku orkestri kohta: kümnendi esimesel poolel on ürituste reklaamides
seitsmel korral mainitud kohaliku Kaitseliidu Mifa-Band’i 129 , Lääne Elu andmetel tegutses
1932. aastal “Kuursaali jazz-orkester hra N. Saksen’i juhatusel” 130 ja 1930. aastate teisel
poolel (täpne tegutsemisaeg teadmata) eksisteeris Haapsalu Jahtklubi 13-liikmeline orkester
(Ojakäär 2000: 209). Kahe esimese kohta ei ole mingeid täpsemaid andmeid leida õnnestunud,
viimasest on säilinud foto (vt foto 44), millelt selgub ka orkestri pilliline koosseis:
viiul, 2 saksofoni (as, ts), 2 trompetit, susafon, 4 akordioni, klaver, kitarr ja trummid, mis on
ebatüüpiline ja ei võimalda teha mingit konkreetset järeldust mängustiili kohta. Samas on
täiesti reaalne, et Kuursaali orkester võis olla tulevase Haapsalu Jahtklubi suure orkestri
eelkäija. Nende potentsiaalse stiililise suundumuse üle ei saa otsustada ka muusikute nimede
põhjal, sest vaid akordionist Tuuliku nimi figureerib Mutsu koostatud Tallinna pillimeeste
nimistus (Mutsu 1991 nr 10: 94).
Võru teadaolevalt esimene moodsa tantsumuusika viljeleja oli Heino Kösti poolt 1938. aastal
Kandle teatri juurde moodustatud orkester, mida võib näha Viruskundras ilmunud fotol 131
(Jõgi 2003: 96). Selle koosseisus on kolm saksofoni, kaks trompetit, viiul, klaver ja trummid,
s.t väike bigbänd, mis on täiesti sobiv džässiliku tantsumuusika mängimiseks. Arvestades
asjaoluga, et aastail 1939–1940 mängis seal ka Hendrik Juurikas, 132 kes oli tuntud oma
kiindumuse poolest džässmuusikasse, on täiesti tõenäoline, et džässilikku tantsumuusikat
siiski teha püüti. Sõja ajal orkester lagunes, H. Kösti siirdus Tartusse Vanemuise orkestrisse
fagotistiks (Ojakäär 2000: 206).
Õppimise kõrval Väimela Põllumajanduskeskkoolis 133 organiseeris H. Juurikas seal juba
1938. aasta sügisel oma koolikaaslastest 7-liikmelise džässorkestri (vt foto 43), millele kirjutas
kõik seaded ise. Koosseisult oli ka see kollektiiv lähedane väikesele bigbändile (v, cl, as,
2tr, ak, kb, dr). Väimela bänd oli Võru kandi esimene teadlikult džässmuusika mängimiseks
moodustatud orkester. Peale orkestri foto, millelt saab teada kollektiivi pillilise ja isikkoosseisu,
pole nende tegevuse kohta õnnestunud leida mingisugust kirjalikku jälge.
1930. aastatel Lõuna- ja Lääne-Eestis tegevust alustanud 13 teadaoleva kollektiivi seas oli
vaid üks väike ansambel – Pärnu Le-Ar-Di – ja 2 kolme puhkpilliga 7-liikmelist orkestrit.
Valdavaks orkestritüübiks kujunes tolles piirkonnas 4–6 puhkpilliga väikese bigbändi
127 Lääne Elu 23.07.1935 andmetel toimus samalt Red Hot Ramblers’i tantsuõhtult ka raadioülekanne.
128 Lääne Elu 8.07.1938: “Plaažil igal lõunal mängiva jazzorkestriga ollakse rahul” ja reklaamist Lääne Elu
2.10.1938: “Haapsalu tuletõrje avab hooaja sügisballiga, tellitud suvine Kuursaali jazzorkester Tallinnast”.
129 Bändi kohta pole mingeid andmeid Läänemaa Kaitseliidu kroonikul Aare Tammel (telefoniintervjuu
siinkirjutajale 17.04.2007) ega Haapsalu Muuseumil.
130 Lääne Elu 1932, 16.07.
131 Viruskundra 1995, november, lk 5. Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud
koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist.
132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru
muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina.
Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit
mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi
4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate
muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg
Raun, kes õpib EMTA-s, on endale juba nime teinud džässpianistina, pojatütar Age süvamuusika pianistina.
133 Sellist nime kasutab H. Juurikas, V. Ojakäärul Väimela põllumajanduskool (Ojakäär 2000: 208), EE (1938:
1246) annab kooli nimeks Väimela Põllutöökool. H. Juurikas õppis seal agronoomiat.
66