tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tantsumuusikat – valsid, polkad, reinlender, vengerka, padespanid, üks krakovjakk. Kuna<br />
noodiraamatu sisekaanele on kirjutatud “Karutoosi J. Karu Noodi-kogu nr 1”, viib see<br />
mõttele, et selliseid noodiraamatuid pidi ilmselt mitu olema, moodsamad lood omaette raamatus.<br />
Seda mõttekäiku toetab loogika, et ainult sellist repertuaari mänginud külakapelli poleks<br />
keegi jätsbändiks nimetanud – see oleks juba pilkamisena kõlanud.<br />
Nagu selgub, tekkis peale Karutsi jätsi teisigi äärmiselt omapärase koosseisuga (džässi silmas<br />
pidades) tantsubände, näiteks Kaarli Sammaste jazz. Napp info tolle ansambli kohta on pärit<br />
Viljandi Muuseumist ja selleks on üksnes 1930. aasta dateeringuga foto. Nagu fotolt (48)<br />
selgub, on see puhtakujuline keelpilliansambel, mida on täiendatud algelise, kuid juba selgelt<br />
tantsuorkestrile määratud trummikomplektiga; koosseisus pole aga ühtegi bassipilli. Ent nagu<br />
kirjutab I. Tõnurist: “Vanade külakapellide koosseisude ja ka mängukirjeldustega tutvumisel<br />
tekib siiski kahtlus, kas bassipill üldse nõutav ansamblipill oligi” (Tõnurist 1996: 81). On<br />
üsna tõenäoline, et seegi ansambel oli juba varem külakapellina eksisteerinud ja nüüd lihtsalt<br />
kaasaegsema suuna võtnud. Naabervalla mees Eino Juttus, kes mõni aasta hiljem mängis Uue-<br />
Kariste džässbändis, mäletab küll sellest ansamblist kuulnud olevat, kuid neid mängimas<br />
kuulnud ta ei ole, kuna oli siis veel liiga noor tantsupidudel käimiseks. 1930. aastate teisel<br />
poolel, kui formeerus Uue-Kariste UK, nad E. Juttuse kinnitusel enam ei tegutsenud. Kas<br />
Sammaste bänd võis olla kaudne eeskuju UK tekkimisele, E. Juttus ei mäleta, kuid selle võimaluse<br />
kasuks räägib asulate lähedus. Samas aga tundub, et UK noormeestel olid hoopis tihedamad<br />
suhted Viljandiga, kus nad õppisid, seega võisid linna orkestrite eeskujud tähtsamaks kujuneda.<br />
Kolmas siia gruppi kuuluv koosseis oleks 1930. aastate teisel poolel tegutsenud Pöide-<br />
Uuemõisa jazzorkester Saaremaalt. See džässbänd tekkis ja tegutses suhteliselt väikeses kohas<br />
ja küllaltki kaugel teistest teadaolevatest džässbändidest. Tollest ansamblist on Saaremaa<br />
Arhiivraamatukogus 21.04.1935 tehtud foto (49) ja teada on ka pildil olevate meeste nimed.<br />
Erilist tähelepanu pälvib siingi orkestri koosseis: viiul, klarnet(?), akordion, trumm(id), 2<br />
kitarri, kannel ja 4 mandoliini. Kahjuks ei ole midagi teada nende repertuaari kohta. Kui nad<br />
tõesti üritasid mängida džässilikku, kas või mõningaste džässi sugemetega tantsumuusikat,<br />
oleks see teadaolevalt esmakordne katse Eestimaal (võimalik, et kaugemalgi) mängida džässi<br />
kandlega. Arvestades maainimeste tõsisemat suhtumist oma tegemistesse, ei ole usutav, et nad<br />
oma keelpilliorkestrit jazzorkestriks nimetades vaid nalja teha soovisid. Tõenäolisem on, et<br />
nad tõesti tahtsid moega kaasas käia ja kaasaegsemat tantsumuusikat mängida, kasutades ära<br />
olemasolevad võimalused ja pillimehed, nagu Karksi valla Karutsi jätsi ja Kaarli Sammaste<br />
jätsbändi puhulgi toimiti. Ainus leida õnnestunud kirjalik viide selle kollektiivi kohta oli<br />
Saaremaa laulupeotraditsiooni käsitlevas raamatus seoses orkestri juhi Herman Olliga, kes<br />
“...olnud aktiivne Pöide pasunakoori tegevuses klarnetimängijana ja Pöide-Uuemõisa<br />
jazzorkestri mängija-juhendajana (1935)” (Männa 1995: 258). Siit saame kinnitust väitele, et<br />
koosseisus võis olla ka klarnet, mida fotol näha ei ole.<br />
Üllatav on siinjuures fakt, et Saaremaa suurimas asustatud punktis, kuurortlinnas Kuressaares,<br />
kus suviti mängisid enamasti mandrilt palgatud orkestrid, nende hulgas mitmed džässbändid<br />
(s.t oli olemas nii džässialane info kui eeskujud), ei ole mingeid andmeid kohaliku džässorkestri<br />
olemasolust. Saaremaa Arhiivraamatukogus on 1938. aastal tehtud foto (SMF 4022:<br />
9) Kuressaare Eesti Seltsi orkestrist, mille koosseisu kuulusid akordion, trummid, trompet,<br />
viiul, kontrabass ja klaver (loetelu fotol olevas järjestuses), kuid andmeid muusikute nimede<br />
või orkestri mängustiili kohta seal ei ole. Tõenäoliselt mängis see koosseis tantsumuusikat<br />
(muidu poleks trumme vaja olnud); kas nende repertuaaris džässilikke palu oli või eelistasid<br />
nad vanemat tantsumuusikat, pole teada. Samuti ei ole andmeid orkestri tegutsemise alg- ja<br />
lõppdaatumite kohta. Selline koosseis ei ole tüüpiline kummalgi juhul, samas võimaldab<br />
mõlemas stiilis muusikat mängida.<br />
74
Change language