tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ELULOOKIRJELDUS<br />
Nimi: Tiit Lauk<br />
Sünniaeg ja -koht: 09.01.1948, Tartu<br />
Kodakondsus: Eesti<br />
Haridus<br />
2003 Eesti Muusikaakadeemia/Sibeliuse Akadeemia džässiosakonna magistrantuur,<br />
muusikapedagoogika magister<br />
1979 Tallinna Riiklik Konservatoorium klaveri erialal<br />
1974 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool klaveri erialal<br />
Teenistuskäik<br />
2003– Tallinna Ülikooli mittekoosseisuline õppejõud<br />
2001– Tallinna Muusikakooli mittekoosseisuline õppejõud<br />
1997–2001 Vabakutseline muusik<br />
1993–1997 Eesti Jazzifondi tegevdirektor<br />
1990–1995 Eesti Jazziliidu aseesimees, tegevjuht; džässifestivali “Jazzkaar” finantsjuht<br />
1989–1990 Kultuurikooperatiivi “Aara” muusikajuht, G. Otsa nim. Muusikakooli õppejõud<br />
1987–1989 ETV muusikasaadete toimetaja/saatejuht<br />
1985–1987 ENSV Rahvaloomingu Tead. Uurimise Metoodikakeskuse levimuusikaosakonna<br />
juhataja, vabariikliku tarifitseerimiskomisjoni esimees<br />
1977–1985 Tallinna Ped. Kooli õppejõud<br />
1974–1979 Pianist-arranžeerija erinevates Tallinna ansamblites/orkestrites (Vana Toomas, Lexikon jt)<br />
1963–1974 Pianist-arranžeerija (alates 1968 juht) TRÜ klubi tantsuorkestris<br />
Erialane enesetäiendamine<br />
IASJ r/v suvekoolid 2007. aastal Siennas ja 2002. aastal Helsingis<br />
IASJ r/v I džässipedagoogika konverents Haagi Kuninglikus Konservatooriumis 2004<br />
Džässklaveripedagoogika täienduskursus Stadia rakenduskõrgkoolis Helsingis 2003<br />
Seminar “Džässist ja selle õpetamisest Euroopas ja Ameerikas” Grenobles 1995<br />
Prof. Bob Brookmeyeri improvisatsiooni meistriklass Amsterdami Suve<strong>ülikool</strong>is 1993<br />
Tegevus interpreedina<br />
Alates 1970. aastast esinenud enam kui 20 muusika- ja džässifestivalil end. NSVL ja Euroopas koostöös<br />
enamiku Eesti džässitippude (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt jt) ning tuntud välismaiste muusikutega<br />
(Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); kontserdid Itaalia tähe Roberto Lorettiga<br />
Arvukalt lindistusi Eesti Raadio fondi<br />
MC-d “Kohtumispaik Jazzkaar”(1995) ja “JAZZ PENDEL” (1998)<br />
Süvamuusika poolelt kontserdireisid M. Palmi, T. Maiste, V. Kuslapi, V. Puura, E. Otsmaniga<br />
Rootsis, Soomes, USAs, Prantsusmaal, Tšehhis, Poolas, Leedus, Lätis<br />
Kontserdid Eestis lauljate ja T. Saviaugu (flööt), P. Bernhardti (viiul), A. Villenthaliga (kontrabass)<br />
Süvamuusika solistina esitanud G. Gershwini “Rhapsody in Blue” sooloklaveri varianti nii Eestis (11<br />
korda), Krakovis kui Helsingi “Kunstide öö” programmis 2005. aastal<br />
Esinen publiku ees erinevate programmidega nii solistina kui ansamblistina igal kuul keskmiselt 3–5<br />
korda.<br />
204