tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Allmere ja Hans Kurvits viiulid, Nikolai Golubov trompetil ja Artur Aola tromboonil, kontrabassi
mängis Anton Olter, trumme Helmut Kuningas ja pianistiks oli keegi Hamburgist pärit
sakslane, kelle nimi ei meenu kummalegi. Kontsert toimus Endla teatri laval.
Kuigi orkestri koosseis vastas tolle aja džässilikku tantsumuusikat mängiva orkestri nõuetele,
saab seda kontserti, hoolimata sellest, et teda nii reklaamiti, 212 vaid tinglikult džässikontserdina
käsitleda. Üks, ja mitte tähtsusetu faktor oli siin poliitiline olukord, mis tingis ka
repertuaarivaliku – mitte kõik ei soovinud ega julgenud H. Speegi kombel riskida! Saksa
sõjaväe piirkonnakomissariaat oli juba varem Allmerele andnud Saksamaalt toodud noote, nii
polnud sobiliku kava kokkuseadmisega erilisi probleeme. Allmere andmetel esitati Josef
Rixneri seatud popurrii “Zwölf Minuten Peter Kreuder”, põimik Fred Raymondi operetist
“Maske in Blau” ja Nico Dostali operetist “Clivia”, sama autori seatud popurrii viini lauludest
“Servus Wien” (sama lugu oli ka Viljandi-kontserdi kavas 18.09.1937). Kavas oli ka Norbert
Schulze laul “Lili Marleen”, järelikult pidi seda (ja võib-olla veel midagi) keegi ka laulma, ent
laulja nimi ei meenu Allmerele ega Ojakäärule (ibid). Seega oli see igati korralik džässiliku
orkestrikoosseisuga esitatud meeleolumuusika kava, mis täitis hästi temale pandud ülesande
hoolitseda puhkusele tulnud sõjaväelaste meelelahutuse eest.
Rohkem konkreetseid andmeid Saksa okupatsiooni ajal Eestis toimunud džässikontsertide
kohta ei ole teada. Leo Ojakäär kinnitas küll Valter Ojakäärule, et (džässi)kontserte andis ka
Valga MG orkester, millest viimane olla toimunud augustis 1944 (Ojakäär 2003: 142), kuid
nende kohta peale selle väite muid andmeid ei ole õnnestunud leida.
Nagu näha, oli džäss keeruliste aegade alguseks saavutanud Eestis arvestatava arengutaseme,
mille tulemused õnnestus kõigest hoolimata ka realiseerida: kui ajavahemikust 1930–1940 on
teada kokku umbes 10 džässikontserti (mis iseenesest on juba silmapaistev tulemus), siis
ainuüksi 1941. aastal toimus neid vähemalt samapalju! Seega õnnestus džässmuusikutel ära
kasutada okupatsioonirežiimide vahetusest tingitud teatud suutmatus kultuurielu täielikult
kontrollida. Saksalik kontrollimehhanism saadi siiski üsna kiiresti tööle, mida kinnitab fakt, et
1942.–1944. aastani on teada vaid Pärnu džässikontsert, mis tegelikult päris džäss polnudki.
Kahtlemata mängiti džässi ka mitmesugustel kinnistel üritustel, nagu asutuste peod või
perekondlikud sündmused, sest oli ju džäss selle aja noorsoo suur lemmik, noorus aga on
teatavasti alati pisut protestimeelne ja valmis oma soovide nimel riskima. Kogu seda ajajärku
analüüsides näeme aga, et H. Speegi džässikontserdid olid siiski suureks erandiks üldises
küllaltki range kontrolli all olnud kultuurielus.
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et džässmuusika kontsertmuusikaks kujunemine toimus Eestis
väga lühikese aja jooksul – teadaolevad esimesed katsetused selles vallas toimusid juba viis
aastat pärast esimese elukutselise džässbändi tekkimist (1925) ja arvestatava tulemuseni jõuti
vaid 11 aastaga.
Džässi kontsertmuusikaks kujunemise protsessis Eestis saab küllaltki selgelt eristada kolme
etappi: esiteks nn ettevalmistav etapp 1925–1936, kui toimus teatav piiride kompamine ja
õige vormi otsingud, teiseks vaba arengu etapp, mis kestaks 1936.–1940. aasta pöördeliste
sündmusteni, ja kolmandaks eesti džäss okupatsioonide tingimustes 1940.–1944. aastani, mil
toimus tegelikult eelmise viljaka etapi tulemuste realiseerimine. Seda peegeldab ka graafik (vt
joonis 3), kus on tähistatud neil etappidel toimunud kontsertide stiililised suundumused: hele
212 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2003: 301). Sakslaste ametlikku suhtumist džässmuusikasse arvestades
küllaltki omapärane, isegi raskestiusutav fakt. Nagu teada, ei reklaamitud H. Speegi vaieldamatult džässikava
tema Plaza-kontsertidel džässina ja tal oli tükk tegu, et kava tõelist olemust varjata (Ojakäär 2003: 292). Ju
oli siis Pärnu kohaliku piirkonnakomissariaadi vastavas osakonnas selle muusika austajaid või polnud kord
pealinnast kaugemal nii range.
95