tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

More documents

Recommendations

Info

Lahkunud 1937. aasta lõpul Poolasse, kus elas tema õde Gerda Parasewicz, töötas ta mitmetel insenerikohtadel algul Varssavis, siis Danzigis, pärast sõda Sopotis. Inseneritöö kõrvalt hakkas ta aktiivsemalt tegelema komponeerimisega, mis teda varemgi oli huvitanud. 1938 valmis tal klaverikontsert, ta komponeeris üsna palju miniatuure ja isegi tšellokontserdi oma väimehele Jerzy W�s�awskile, kes oli Varssavi Suure Ooperiteatri kontsertmeister (Compe tütar oli samas priimabaleriin). Compe teoseid mängis Varssavi Raadio kammerorkester ja ka Poola Raadio orkester, ta võeti Poola Heliloojate Liidu liikmeks 10 . Ajas tagasi minnes tasuks meenutada, et 1929. aastal käis V. Compe koos Mihkel <strong>Ait</strong>samiga maal rahvaviise kogumas ja avaldas OÜ Esto-Muusika kirjastuses “50 Eesti tantsu viiulile ehk klaverile”. Lõpetuseks jääb lisada, et V. Compe talent ei piirdunud sugugi muusikaga, ta tegeles aktiivselt ka maalimisega, nagu tõendab tütre poolt Eestisse saadetud foto ühest tema üsnagi heas köölerlikus stiilis tehtud maalist “Eesti taluõu” (Ojakäär 2000: 97). Compe suri Sopotis 1968. aastal ja on sinna ka maetud. Kuno Laren (Boris Kuum), E. Raudsepa ansamblikaaslane Rootsi-päevilt, hakkas viiulimängu õppima ülivara – 2-aastaselt! Esimesed esinemiskogemused sai ta juba 3-aastaselt, esinedes seansside vaheajal kinos Grand Marina. K. Lareni džässihuvi on pärit Tallinna Reaalkooli aegadest, kus õppimise ajal mängis ta nii kooli sümfoniett- kui tantsuorkestris. Tema koolivendadeks olid Emil Laansoo, Kalju Hollas, Ilmar Laaban, Eugen Raudsepp, kui mainida vaid muusikas nime teinud mehi. 1941 küüditati tema isa ja ta pidi ise eluga hakkama saama. Tänu heale viiulimängu oskusele õnnestuski K. Larenil majanduslikult toime tulla. Ta käis asendusmängijaks mitmetes restoranides, kõige sagedamini Mustas Kassis ja Glorias. Ühe suve töötas Pirita Rannahoones ja ka juhuslikele pidudele oli tal tihti pakku-misi. Sageli oli tema partneriks koolivend Ilmar Laaban, kes tema hinnangul oli päris hea džässpianist. Koos Laabaniga olid nad ka 1942. aastal ühe rindetrupi koosseisus, lõbustades paari nädala vältel idarinde võitlejaid. Eespool mainitud H. Speegi orkestri Plaza-kontsertide ajal oli ta juba orkestri põhikoosseisus. Lühikese Soome-perioodi järel, millest oli eespool juba juttu, esines ta Rootsis nii koos E. Raudsepa kvintetiga kui ka mitmesuguste muude koosseisudega, sageli teenis leivaraha ka nn kõrtsimuusikuna koos Ilmar Laabani või kohalike muusikutega. 1944 asus ta Stockholmi <strong>ülikool</strong>is majandust õppima, 1946 siirdus edasi Ameerikasse, kus tegi hiilgava ärimehekarjääri ja veedab praegu muretuid vanaduspäevi. Pillimänguga oli Rootsist lahkumisega kahjuks lõpp. 11 10 Compe teoste nimekiri (TMM F M 421, N 2, S 35). 11 Andmed võetud K. Lareni kirjadest autorile 1.12.1994 ja 15.12.1994. 192
LISA 13. E. RAUDSEPA LINDISTUSTE NIMEKIRI * THE LADY IS A TRAMP * I’VE GOT YOU UNDER MY SKIN * NIGHT AND DAY * I’VE GOT THE WORLD ON A STRING * WITCHCRAFT * TOO MARVELLOUS FOR WORDS * HERE IS GO AGAIN * WAVE * IT MIGHT AS WELL BE SPRING * MOONLIGHT IN VERMONT * MISTY * ONE FOR MY BABY * HOW INSENSITIVE * HOW ABOUT YOU 193
Page 1 and 2:
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUST
Page 3 and 4:
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUST
Page 5 and 6:
DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918-1945 Res
Page 7 and 8:
SISUKORD LÜHENDID.................
Page 9 and 10:
LÜHENDID Töös kasutatud lühendi
Page 11 and 12:
džässi, homme reedad kodumaa!”
Page 13 and 14:
ja Robert Goffinist alates. 5 Käes
Page 15 and 16:
1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED Käes
Page 17 and 18:
Neljandas peatükis püütakse jõu
Page 19 and 20:
Murdocki järgi innovatsiooniks see
Page 21 and 22:
muusikana, 14 kuna tema tekkimisel
Page 23 and 24:
� Kogu varase džässi instrument
Page 25 and 26:
pikaaegse autoriteediga on seletata
Page 27 and 28:
maksimaalselt 0,5 minutit, improvis
Page 29 and 30:
isikupärase, jäljendamatu mängum
Page 31 and 32:
Wilson, Glenn Miller, Count Basie.
Page 33 and 34:
Domenic Strinati toob oma teoses
Page 35 and 36:
2.4.1. Rootsi Nagu selgub Lääneme
Page 37 and 38:
See tõestab omakorda I. Mažursilt
Page 39 and 40:
jäi tema paigale, mängides järgn
Page 41 and 42:
järgnevatesse kümnenditesse ulatu
Page 43 and 44:
Džässi alged jõudsid Eestisse ni
Page 45 and 46:
Esimene tõsiseltvõetav džässmuu
Page 47 and 48:
Strong Hard Rodgers Vinona Band Jol
Page 49 and 50:
svingieelseteks, 1930. aastate esim
Page 51 and 52:
orkestrid seadete hankimise küsimu
Page 53 and 54:
� 86 viiuli-, 83 saksofoni/klarne
Page 55 and 56:
Siinsed andmed on suures osas saadu
Page 57 and 58:
E. Kruuda. 97 Nagu kuulutusest selg
Page 59 and 60:
Tabel 2. Tartu džässilike juhumä
Page 61 and 62:
kuid seal mänginud Heino Asper kin
Page 63 and 64:
R. Tilgar ega K. Tuberik oma mäles
Page 65 and 66:
Stiilimääratluse juures olev tär
Page 67 and 68:
lähedane koosseis, ainult kahel ju
Page 69 and 70:
eerima ja neist seadeid tegema 138
Page 71 and 72:
3.5.1. Rahvalike sugemetega džäss
Page 73 and 74:
Karksi orkestri koosseisu, repertua
Page 75 and 76:
Eeltoodud juhtumite puhul torkab si
Page 77 and 78:
3.6.1. Džäss Eestis Nõukogude ok
Page 79 and 80:
võtjateks, kes üürisid kõigepea
Page 81 and 82:
Skeem ei pretendeeri absoluutsele t
Page 83 and 84:
muusikat hinnata oskav publik (Jür
Page 85 and 86:
- viiulid: Eduard Kurt, Mihkel Kran
Page 87 and 88:
Nagu juba öeldud, oli Viljandis se
Page 89 and 90:
Kontsertide kavasid analüüsides t
Page 91 and 92:
Orkestri liikmeskonnast ega mängut
Page 93 and 94:
Tõenäoliselt ei olnud siin põhju
Page 95 and 96:
Allmere ja Hans Kurvits viiulid, Ni
Page 97 and 98:
5. KES VÕI MIS MÕJUTASID DŽÄSSI
Page 99 and 100:
puudumisega. Seda enam, et meil puu
Page 101 and 102:
Pärast K. Strobeli orkestri laiali
Page 103 and 104:
H. Ambeli puhul hämmastab kõige e
Page 105 and 106:
üks esimesi improviseerivaid Eesti
Page 107 and 108:
5.4. KINO Olulist osa džässmuusik
Page 109 and 110:
1930. aastal hakkas ilmuma esimene
Page 111 and 112:
6. DŽÄSSIKRIITIKAST JA ÜHISKONNA
Page 113 and 114:
Vaatamata sellele, et džässmuusik
Page 115 and 116:
Boris Kuuma, Eugen Raudsepa ja Henn
Page 117 and 118:
1944. aasta maikuu numbris ilmunud
Page 119 and 120:
7. EESTIMAISE DŽÄSSI VABA ARENGUP
Page 121 and 122:
Pärast gümnaasiumi lõpetamist as
Page 123 and 124:
ja 1979), Oslo (1973), Bracknelli (
Page 125 and 126:
KOKKUVÕTE Džässmuusika käekäik
Page 127 and 128:
� Meie oludes ei olnud džässil
Page 129 and 130:
mitte saadete sisulist, vaid tehnil
Page 131 and 132:
GREIFFENHAGEN, O. 1937. Jazz-konzer
Page 133 and 134:
MURDOCK, P. 1965. How Culture Chang
Page 135 and 136:
Teatmeteosed BAUMANN, E., HOLOZSERT
Page 137 and 138:
Bruer, J. - Lauk, T. 14.03.2005 Bus
Page 139 and 140:
Speek, H. - Lauk, T. 5.06.2007.(tel
Page 141 and 142: 141 Eesti Filmiarhiiv 313 Foto 4. T
Page 143 and 144: A. Jakobi kogust Foto 8. Red Hot Ra
Page 145 and 146: A. Rinne kogust Foto 12. Bi-Ba-Bo (
Page 147 and 148: V. Ojakääru kogust Foto 16. Mutli
Page 149 and 150: H. Speegi kogust Foto 20. Kuldne 7
Page 151 and 152: H. Kõlari kogust Foto 24. Longhair
Page 153 and 154: T. Tuberiku kogust Foto 28. POIKA 2
Page 155 and 156: R. Bleive kogust Foto 32. Kuldne 6
Page 157 and 158: L. Käärma kogust Foto 36. Le-Ar-D
Page 159 and 160: A. Niidu kogust Foto 40. Rütmi Poi
Page 161 and 162: M. Dietrichi kogust Foto 44. Haapsa
Page 163 and 164: Foto 48. Kaarli Sammaste jazz (1930
Page 165 and 166: G. Metssalu kogust Foto 52. Siniman
Page 167 and 168: H. Speegi kogust Foto 56. Kuldne 7
Page 169 and 170: EAA 323 O. Sapožnini kogust Foto 6
Page 171 and 172: Foto 65. Henno Tooming esiplaanil k
Page 173 and 174: M. Kiiveri kogust Foto 69. Eskilstu
Page 175 and 176: LISA 3. P. VEEBELI 1. DŽÄSSIKONTS
Page 177 and 178: LISA 5. P. VEEBELI 4. KONTSERDI KAV
Page 179 and 180: KOOSSEIS: Trompetid: Plees, Arnod;
Page 181 and 182: LISA 8. PUNAARMEE JAZZ-ORKESTRI KON
Page 183 and 184: LISA 10. HENRY AMBELI KIRI 183
Page 185 and 186: 185
Page 187 and 188: 187
Page 189 and 190: 189
Page 191: Pärast The Murphy Band’i laialim
Page 195 and 196: Haamre, Ado (kl, ak) Joasoo, Karl (
Page 197 and 198: Laaban, Ilmar (kl) Marland, K., vt
Page 199 and 200: Roosenbenk (s) Simson, Evald (cl) R
Page 201 and 202: Värik, Artur (v) Värk, Hans (tr,
Page 203 and 204: Pert, Elmar (cl, s) Plotnik, Harry
Page 205 and 206: CURRICULUM VITAE Name: Tiit Lauk Da
Page 207: 19. REILI ARGUS. Eesti keele muutem
show all

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?