tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
5. KES VÕI MIS MÕJUTASID DŽÄSSI ARENGUT EESTIS<br />
Järgnevalt on püütud välja selgitada neid tegureid, mis meie džässi arengut mõjutada võisid.<br />
Vaatluse alla tulevad nii Eesti džässmuusikute haridus, kino, ringhäälingu, nootide ja heliplaatide<br />
osa ning liidrite roll selles protsessis. Käsitlemist leiavad ka Eesti džässmuusikute<br />
(potentsiaalsed) rahvusvahelised kontaktid ja siin esinenud välismaised muusikud, kes<br />
võinuksid mõjutada kohaliku džässielu kujunemist. Kuna suhtlemine ja koosmäng välismaiste,<br />
soovitavalt kõrge(ma)l tasemel muusikutega on üks džässi (eriti tunnetusel põhinevate<br />
komponentide) põhilisi õppimisvorme, alustame just selle aspekti analüüsimisega.<br />
Otsides andmeid meie džässmuusikute suhetest teiste maade kolleegidega, osutusid tulemused<br />
ootamatult tagasihoidlikuks: peale teadaoleva The Murphy Band’i Saksamaa-reisi<br />
1927. aastal veel vaid noore Leo Tautsi reis koos Henry Ambeliga Duke Ellingtoni orkestri<br />
kontserdile Stockholmis. Artiklis “Takt ja trumm...” 213 mainitakse, et The Murphy Band’i on<br />
“mitmel puhul isegi Rootsi ja Lätti mängima kutsutud”, nende võimaluste realiseerumise<br />
kohta ühtki teadet aga ei ole. Ka ei maini Strobel ega Paalse neid oma mälestustes. The<br />
Murphy Band’i liikmetelt, kellega Jüri Maimik vestles, on pärit ka info, et nad käisid<br />
korduvalt Soomes A. Arderi, M. Rungi, P. Pinna, A. Sälliku ja K. Savi saatjaina plaadistamas,<br />
kuid mingist kontaktist Soome džässmuusikutega ei ole andmeid ka J. Maimikul (1969: 5).<br />
Aadu Regi, kes oli tegev asendusmängijana mitmes Tallinna džässorkestris (Bi-Ba-Bo,<br />
K. Strobeli orkester, Tallinna Garnisoni džässorkester), meenutab, et Tallinna Tööstuskooli<br />
puhkpilliorkester Elmar Peäske juhatusel käis 1935. aastal Soomes ja 1938. aastal Stockholmis<br />
(kus nad kuulsid väga head filipiinlaste rumbaorkestrit) esinemas, kuid mingitest<br />
kontaktidest kohalike džässmuusikutega ta ei kirjuta (Regi 2000: 237–239).<br />
Sama napiks osutus meil mänginud välismaiste džässmuusikute nimekiri: kitarrist Willi<br />
Kiausch Saksamaalt ja mulatist džässviiuldaja Raymond Michel. 214 Kalervo Hovi andmetel<br />
käisid Briti sõjalaevad 1920. aastatel sageli Tallinnas visiitidel, millega kaasnesid tavaliselt ka<br />
meremeeste esinemised, mille lõpuks mängis Inglise mereväeorkester tantsumuusikat (Hovi<br />
2002: 80); samas ei ole teada ühtki meenutust, et nad oleksid mänginud džässmuusikat.<br />
Teatavasti kõlas autentne džässmuusika esmakordselt Soome pinnal justnimelt Inglise meremeeste<br />
esituses (Haavisto 2000: 33). 1924. aasta juunis Balti merd külastanud Inglise eskaader<br />
jagunes kolmeks: osa laevu külastas Riiat, osa Tallinna ja üks laev Soomet. 215 Seega meie<br />
vaatevinklist oli see selge ebaõnn, et diksiländbänd sattus olema just Soomet külastanud laeval.<br />
Meie restoranide kabareeprogrammides esines küll rohkesti välisartiste 216 , kuid neilt, ühe<br />
erandiga, polnud džässmuusikutel midagi õppida. Selleks erandiks osutus mustanahaline<br />
trummar Vance Loury (TMM F M 303, S 30), keda E. Kruus ja U. Elts kohtasid 1938. aastal<br />
Vanemuises, kus nad Four Swingers`iga parajasti töötasid. G. Metssalu kuulis sama duot<br />
(Vance & Romy) Tallinnas ning neilt õppisid E. Kruus ja G. Metssalu mitmeid tehnikavõtteid<br />
ja said hulga väärtuslikku erialast infot (Ojakäär 2000: 298). See kinnitab veel kord<br />
tolleaegsete muusikute väidet, et põhiliselt õpiti siiski plaatide ja raadiost kuuldu järgi.<br />
213 Rahvaleht 1926, 20.04.<br />
214 Mon Repos reklaamis (Päevaleht 18.06.1922) Berliini kaudu tulnud ameerika jazzbandi, kuid selle<br />
esinemiste kohta pole ka muusikute mälus (Strobel, Paalse) midagi säilinud. Tõenäoliselt oli tegu sakslaste<br />
endi lärmidžässi bändi ehk siis “libaameeriklastega”. A. Regi viitab oma raamatus “Muusikast ja muust”<br />
vanemalt generatsioonilt kuuldud juttudele, et Tallinnas olevat esinenud ka kuulus viiuldaja Georges<br />
Boulanger (Regi 2000: 82), kuid muudest allikatest ei ole sellele väitele kinnitust leida õnnestunud.<br />
215 Päevaleht 1924, 1.06.<br />
216 Tanja & Ralph Prahast, Conchita & Rocco Londoni Savoy teatrist, lauljatar Miss Dolly, laulja Paul<br />
O’Montis, kuulus tangohelilooja ja pianist Oscar Strock ja illusionist San Martino de Kastrozza Riiast<br />
(Ojakäär 2000: 481), Soome jõumehed ja naismaadlejad (Hovi 2002: 76) jpt.<br />
97
Change language