tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Samast kontserdiarvustusest saame teada veel paar lugu ja täpsustust: kontserdi alguspalaks
oli S. Coslow’ “Sing You Sinners” ja orkestri juht Endel Kalam esitas solistina Fr. Drdla
“Souveniiri”; solistina esines ka saksofonist J. Sumera, kuid millise pala ta esitas, pole artiklis
kirjas. On vaid märgitud, et mõlemad esinesid suure menuga. Mainitud on ka N. Dostali
jazzrapsoodiat “Servus Viin”, mis tõenäoliselt on identne eelmises artiklis kirjas olnud viini
laulude popurriiga. Seega teame 10 pala nime ehk ajaliselt võttes oletatavasti pisut üle poole
programmi (P. Veebeli esimese kontserdi kavas oli 16 pala).
Nagu kavast ja kriitikastki nähtub, ei saa ka Viljandi-kontserti päris džässikontserdiks lugeda.
Kriitik K 193 kirjutab: “/.../ särtsakas jazz-ilme ei pääsenud mõjule. Kuid see ei rikkunud asja,
ennem andis veelgi juurde.” 194 Siin võib kriitikul õiguski olla, sest tõenäoliselt polnud
Viljandi publik ja võib-olla muusikudki tõelise džässi mõistmiseks veel valmis.
Oma olemuselt oli sellel kaval, nagu P. Veebeli 1. kontserdi puhulgi, tunda teatavat sugulust
P. Whitemanni džässikontsertidega, seega sobib siia P. Veebeli enda hilisem määratlus seda
tüüpi muusika kohta: “džäss-sümfooniline stiil” 195 .
4.1.4. Priit Veebeli kolmas ja neljas Tallinna-kontsert
Järgmine suurem džässikontsert toimus A. Mutsu andmeil 2. novembril 1938 jälle Tallinnas.
Sellegi korraldas P. Veebel, taas Estonia kontserdisaalis. Võrreldes kolmanda džässikontserdi
kava (Mutsu 1991, 9: 65; vt lisa 4) kaks aastat varasemaga, näeme, et hoolimata märgatavatest
sisulistest muutustest ei ole vormistuslik külg oluliselt paranenud – ka siin esineb trükitud
kavas hulk ebatäpsusi, millele on juhtinud tähelepanu V. Ojakäär (2000: 331–334). Ta arvab,
et A. Mutsul pole olnud kasutada trükitud kava ja et ülaltoodud kava on taastatud muusikute
mälu või märkmete põhjal. Sellele mõttele viib teda asjaolu, et R. Flink ja H. Vellberg olid
siis juba oma nime eestistanud, vastavalt Tavas ja Vellesaar, seega olnuks loomulik, et kavas
oleks nad figureerinud oma uue nime all. Pillimehed kutsusid neid aga harjumuse kohaselt
veel pikka aega endise nimega. See on siiski oletus, sest kavas on ka vigu, mida A. Mutsu
tõenäoliselt ei oleks teinud: 5. numbril on autoriks märgitud sõnade autor, muusika autori
Ottmar Klose nimi puudub, helilooja Sholom Secunda nimi puudub 6. palal, 9. numbri all on
koguni kaks viga – esimese pala pealkiri peaks olema “Flashing Fingers”, teisel on viga
autori nimes – peab olema Golwyn, mitte Goldwyn; ka 11. numbri all on kaks viga: laulu
autoriks ei ole mitte S. Romberg, vaid Rudolph Friml ja Herbert Stothart, ning laulu esitajaks
ei ole mitte J. Pori orkestri solist Friedrich Kaasik, vaid Harri Kaasik.
Kogu tollel kontserdil esinenud orkestri koosseis on tuvastatud mitme kuupäevata foto
võrdlemisel, seega võib ka siin olla mõningaid ebatäpsusi, kuid kõigi eelduste kohaselt oli see
siiski järgmine:
- viiulid: Artur Värik, Rostislav Merkulov, Friedrich Kaasik;
- saksofonid/klarnetid: Oskar Vichmann, Eduard Kurt, Adolf Eller ja Elmar Pert;
- trompetid: Robert Tavas, Erich Kitsemets, Alfred Borkmann;
- tromboonid: Artur Flink, Rudolf Kivi;
- klaver: Valter Roots;
- kitarrid: Willi Kiausch, Valter Kallas (ka akordion);
- kontrabass: Kaarel Maarand;
- trummid: Kurt Strobel.
193
Nimi teadmata. Artikli puhul on järgitud selle aja ajakirjanduse traditsiooni, kus artikli autori nimest oli
sageli kirjas vaid esimene täht.
194
“Jazzkontsert “Koidus””. Oma Maa 1937, 20.09.
195
Tundub, et midagi analoogset toimus ka Rootsis – kuigi eelmainitud Rootsi džässiajaloo käsitluses stiile
eraldi ei analüüsita, on nende 1. džässikontserdi fotol näha arvestatav keelpillide rühm (Bruér 1998: 50–51).
88