Maailmataju 2018

arvutustes arvestama ), kuid väljaspool aegruumi ei ole enam aeg teisenenud ( tegelikult pole enam
üldse ka aega ) ja sellest tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ja seega tume
energiat.
Lõpetuseks võib öelda, et Universum paisub ( ehk siis mudelina ettekujutades kera raadius
suureneb ) valguse kiirusega c ja seda muutumatult. Erirelatiivsusteooria õpetab seda, et mida
kiiremini keha liigub ( ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis ), seda enam aeg aegleneb ja
keha pikkus lüheneb välisvaatleja suhtes. Sarnane efekt esineb tegelikult ka Universumi paisumise
korral, kuid teatud erinevustega. See tähendab seda, et esineb liikumine ( Universumi paisumise
näol ), mille kiirus on ajas konstantne ja seetõttu Universumi ruumala suureneb ( ehk ruumipunktide
vahelised kaugused ( väga suures ruumimastaabis ) suurenevad ) ja aeg Universumis kiireneb (
Universumi eluiga pikeneb ).
Universumi paisumise kinemaatika
Ajateooria seletab üheaegselt ära selle, et miks meile nähtav Universum ei paisu valguse
kiirusega c ja miks Universumi paisumiskiirus „ajas“ suureneb:
1. Mida enam ajas tagasi vaadata, seda suurem on kordaja y väärtus. Universumi paisumise
alghetkel oli y väärtus lausa lõpmatult suur: y = .
2. Universumi sees olevale vaatlejale on Universumi vanuseks 13,7 miljardit aastat. See
tähendab ka seda, et meie suhtes oli 13,7 miljardit aastat tagasi y väärtus lõpmata suur ehk
mida lähemale 13,7 miljardi aasta tagusele ajale, seda suurem on y väärtus.
3. Mida suurem on Universumi ruumala ja mida väiksem on y väärtus, seda kiiremini
Universum paisub. See tähendab ka seda, et mida enam ajas tagasi vaadata, seda
aeglasemini Universum paisus. Järelikult Universumi paisumise alghetkel, mil kogu
Universumi ruumala oli praegusest palju väiksem ja kordaja y väärtus lõpmatult suur, oli
Universumi paisumiskiirus lõpmata väike.
4. Mida suurem on Universumi kogu ruumala, seda väiksem on kordaja y väärtus. See
tähendab seda, et Universumi paisumiskiirus suureneb. Seda seaduspärasust me mõistame
„tume energiana“.
5. Universumi ruumala on lõpmata kauges tulevikus lõpmatult suur ja y väärtus läheneb ühele.
See tähendab seda, et Universumi paisumiskiirus läheneb väga kauges tulevikus valguse
kiirusele c. Seega tulevikus ja isegi praegusel ajahetkel domineerib Universumis tume
energia.
6. Universum paisub igavesti ja seega muutub tume energia kauges tulevikus lõpmata suureks.
See põhjustab kogu teada oleva aine „rebenemise“, mille korral kogu aine Universumis
kistakse lahti – kõik galaktikad, tähed, planeedid, isegi aatomid ja nende tuumad ning
osakesed „lagunevad“. Seda kosmoloogilist perioodi nimetatakse Universumi Suureks
Rebenemiseks. Selline kosmiline tuleviku stsenaarium on matemaatiliselt kindel. Universum
kunagi lakkab olemast, kuid see juhtub alles sadade miljardite aastate pärast.
7. Maailmas pole olemas mitte ühtegi vaatuslikku kinnitust ega veenvat füüsikalist põhjust
108