02.03.2018 Views

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

tegevusi ette, mida tulevikus sooritada või meenutades vanu aegu – sukeldudes oma mõtetes<br />

minevikus asetleidnud sündmustesse. Sellist imetabast võimet nimetatakse kronesteesiaks, mis tuleb<br />

kreeka keelsetest sõnadest chronos ( mis tähendab aega ) ja aisthesis ( mis tähendab taju ).<br />

Otsetõlkes tähendaks kronesteesia mõiste ajataju. Inimesel on selline võime unikaalne, sest mitte<br />

ühelgi teisel eluvormil Maal ei ole sellist võimet. Tänu sellele võimele suudame me teha näiteks<br />

tuleviku plaane ja vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas<br />

liikumise võime välja alles umbes 3 – 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei<br />

suudaks inimesed unistada ega tuleviku sündmuste mõju ette näha praegustele olukordadele.<br />

Inimese kronesteesia võimet peetakse üheks kõige otsustavamaks teguriks kunagiste kõrgkultuuride<br />

ja tsivilisatsioonide tekkeloos. Mõttes ajas liikuda annab inimesele võime analüüsida minevikku ja<br />

olevikku ning seejärel ennustada ette võivaid sündmusi. Niimoodi inimene otsustab, eristab ja valib.<br />

Kunagiste suurte monumentide püstitamisega sooviti jääda surematuks – kesta edasi ka tulevikus,<br />

peale inimese surma. On olemas ohtlikuid olukordi, kus on hädavajalik analüüsida olevikus<br />

asetleidvaid situatsioone ja luua sellest tuleviku stsenaarium. Kronesteesia võime on kindlasti<br />

inimmõistuse üks põhifunktsioone, mille olemasoluta ei tunneks me selliseid kultuure, mis<br />

tänapäeval olemas või säilinud on. Analüüsida minevikku ja olevikku ning sellest järeldada<br />

tulevikus aset leidvaid sündmusi või objekte on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi. Näiteks<br />

tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsuse vormi –<br />

nimelt abstraheerimisvõimet. See tähendab seda, et inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast<br />

juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust.<br />

Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks<br />

või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub<br />

näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes<br />

sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast<br />

ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. „Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma<br />

tulevikuta.“<br />

Järelikult ajas võimalikku rändamist on üldse ainult kahte liiki. Esimene liik neist hõlmab<br />

inimese reaalset ( füüsilist ) ajas rändamist, mis on kirja pandud <strong>Maailmataju</strong> ajas rändamise<br />

teoorias. Teine liik aga hõlmab mõttelist ajas rändamist, mida psühholoogias nimetatakse<br />

kronesteesiaks ehk ajatajuks. Vastavalt nende liikidele nimetatakse esimest liiki ajas rändamist<br />

füüsikaliseks ajas rändamiseks ja teist liiki psühholoogiliseks aja rännuks. Mõistus, mis omab<br />

kronesteesiat ehk ajataju võimet, suudab lõpuks kunagi teostada ka füüsikalist ajas rändamist.<br />

Kuid unisoofilises psühholoogias käsitleme sellist ajataju vormi, mis seisneb erinevate<br />

ajahetkede omavaheliste kauguste tajumisel ajas. Aja tunnetamine Unisoofias sarnaneb eelnevalt<br />

käsitletava ruumitajuga. See tähendab seda, et nii nagu oli ruumitaju korral, nii tajub inimene ka<br />

aega ainult osaliselt. Näiteks see aeg, mida inimene tajub selles eksisteerides kogu oma elu jooksul (<br />

elades planeedil Maa ), on tegelikult palju pikema aja ulatuse osa ( s.t. kogu Universumi<br />

eksisteerimise aja ulatuse osa ).<br />

Pärast Suurt Pauku ( umbes esimese 10 -43 sekundi jooksul ) tekkisid aeg ja ruum, kõik<br />

fundamentaaljõud ning ülejäänud teadaolevad füüsikaseadused. Universum oli üliväike<br />

esimese 10 -35 sekundi vältel. Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 10 27<br />

kraadi ) ja omas suurt energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning<br />

kujunema hakkasid esimesed elementaarosakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes<br />

Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos<br />

Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse,<br />

moodustusid siis, kui Universum oli 10 -6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on<br />

ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest<br />

miljard ehk 10 9 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid<br />

deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes Universumis<br />

välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud<br />

füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka<br />

21

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!