Maailmataju 2018

see päriskosmosereisidest saadava ruumi tunnetuse. Tõenäoliselt ei ole see võimalik ilma inimese
aju mingi kindla neuronaalse aktiivsuseta. Universumi ruumiline mastaapsus on nii tohutult suur, et
selle täielikuks tajumiseks on vaja mingisuguste eriliste ( kuid kindlate ) ajupiirkondade
sünkroonset aktiivsust, mis on seotud inimese psühholoogia tajusüsteemidega.
Et tajuda erinevate objektide või isegi kogu maailma ruumilist ulatust, tuleb seda teha sujuvalt.
See tähendab seda, et tajuda tuleb ruumi nii, et minna sujuvalt üle väikestest ruumimõõtmetest väga
suurte mõõtmeteni. Selline tuntud viis annab väga hea tunnetuse nii objekti enda ruumilise ulatuse
kohta ruumis kui ka inimese enda suuruse võrdluse selle sama objektiga. Nii on võimalik tajuda
selle ruumilist sügavust ja ulatust ruumis ükskõik milliste mõõtmetega objekt ka oleks. Näiteks kui
inimene on otsustanud lennata Maalt otse avakosmosesse, läbib ta selleks palju „ruumitasandeid“.
Näiteks teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus inimene seisis. Pärast seda jääb maha
teatud suurusega maa-ala, siis järgmisena linnaosa, siis linna, maakonna, riigi, mandri jne kuni
lõpuks on terve planeet Maa seljataha jäänud. Selline üleminek väikestest ruumimõõtmetest väga
suurte mõõtmeteni annab väga hea tunnetuse erinevate objektide ja ka maailma tegelikest
ruumilistest ulatustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes
ümbritsevaga. Analoogiliselt on võimalik tajuda ka kogu Universumi ruumilist ulatust ja seeläbi
inimese väiksust selles.
Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt
kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine.
Aatomite läbimõõt on umbes 10 -10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab
seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse
„aatomite keti“. Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad
tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10 -15 meetrit. Elektronid on
ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on
natuke nendest väiksemad – umbes 10 -16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi
igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama
miljardeid kordi. Näiteks planeet Maa on nendest asjadest siis umbes mõni miljon korda
suurem ( umbes 10 7 meetrit ) ja meie Päikesesüsteem on Maast veel miljard korda
suurem. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest
tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest.
Päikesesüsteemi läbimõõduks arvatakse olevat umbes 10 16 meetrit ehk 10 13 kilomeetrit.
Nii suurtes mõõtkavades kaotavad meetrid ja isegi kilomeetrid rakendatavuse. Seetõttu
kasutatakse kosmoloogias valgusaasta mõistet. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus
läbib ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis ( kosmos ongi põhiliselt vaakum ) on
ligikaudu 300 000 km/s ja üks valgusaasta on seetõttu ligikaudu 10 13 kilo- meetrit. Meie
Päikesesüsteemi läbimõõt on seega peaaegu üks valgusaasta. Päikesesüsteem asub ühe
suure tähesüsteemi sees, mille nimeks on Linnutee galaktika. See on ligikaudu 100 000
korda suurem kui kogu meie Päikesesüsteem. Kuid ka meie galaktika ei triivi mööda
ilmaruumi päris üksinda. Seda teeb ta koos teiste galaktikatega ja need galaktikad
moodustavad kokku juba galaktika parve. Sinna kuulub ka meie Galaktika ja kokku on
neid umbes 50. Sellest veel umbes 20 korda suuremad ilmnevad juba galaktikate
superparved. Universumi vaadeldava piirile jõuamegi siis, kui me seda mõõtu veel umbes
100-ga korrutame. Selline Universumi vaadeldav piir asub meist umbes 10 miljardi
valgusaasta kaugusel. Selline „kõige suurem“ kaugus võrdub 10 26 meetri- ga. Kõige
väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava
piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10 -16 meetrist
kuni 10 26 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit
miljonit miljonit miljonit ( ehk 10 42 ) korda suurem kui kõige väiksem osake.
Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb
omakorda ümber Linnutee Galaktika tsentri, mille kaugus on 8,5 kpc. Praegusel ajal asub
14