Maailmataju 2018

asutas ta UFO-uuringute Keskuse, mis tegutseb seniajani. See keskus korraldab kõnealuse
fenomeni teaduslikke uuringuid. Hynek ei uskunud kunagi, et UFO-d on kosmoselaevad. Ta
oletas, et tänu neile avardame füüsikateaduse piire ning reaalsuse tajumist. Doktor Hynek
suri 1986. aastal.“ „Kuni üheksakümnendateni ufouuringute vanameister, astronoom,
Ühendriikide sõjajõudude konsultant dr J. Allen Hynek oli oma uurijatee lõpus vastupidiselt
algusaastatele seisukohal, et mõistatuse võti peitub kõige fantastilisemates juhtumites,“
(UFO-päevikud, lk. 104).
“Kuulus kosmoloog doktor Carl Sagan suhtus küll UFO-desse skeptiliselt, kuid osales
sellegipoolest 1954. aastal CIA korraldatud ülisalajases uurimuses eesmärgiga leida
võimalusi avalikkuse UFO-huvi summutamiseks. Koostöös doktor Thornton Page´iga
kirjutas ta olulise raamatu “UFOs: A Scientific Debate” ( Cornell University Press, 1972 ),
milles on kasutatud 1969. aasta detsembris Bostonis toimunud Ameerika Teaduse
Arendamise Assotsiatsiooni UFO-sümpoosioni materjale. See ilmus üsna peatselt pärast
Condoni ettekannet, milles väideti, nagu ei võidaks teadus kõnealuse nähtuse uurimisest
midagi. Mainitud raamat on väga hästi tasakaalustatud poolt- ja vastuargumentide ning
teadlaste kogutud tõendite kogumik.”
“Doktor Jacques Vallée on prantsuse arvutiteadlane, kes sõitis noore uurijana Ameerika
Ühendriikidesse, et alustada koostööd Hynekiga. Tema varasemates raamatutes anti
mainitud nähtusele esimest korda tõeline teaduslik hinnang, eriti teostes “Anatomy of a
Phenomenon” ( Regnery, Chicago, 1965 ) ja “Challenge to Science” ( Regnery, Chicago,
1966 ). Ta kohandas uurimisel sotsioloogiast tuntud võtteid ja just temast sai Spielbergi filmi
“Close Encounters…” tegelaskuju Lacombe´i prototüüp. Ta arendas välja üsnagi radikaalse
seisukoha vaadeldes UFO-sid otsekui kontrollmehhanismi, mis omamoodi termostaadina
reguleerib inimteadvust. Pärast pikka vaheaega avaldas ta triloogia “Dimensions”,
“Confrontations” ja “Revelations” ( Ballantine, New York, 1988, 1989 ja 1991; Souvenir,
London, 1989, 1990 ja 1992 ).“ Doktor Jacques Vallée on ka raamatu “Teine reaalsus” autor.
“Doktor Thomas Bullard on Indiana Ülikooli folkloori uurija, kes on koostanud kaks ülimalt
põhjalikku ja statistiliste andmetega varustatud ülevaadet sadadest inimröövidest. Ta püüdis
tõestada, et tegemist on tänapäeva folklooriga, kuid see katse nurjus. Bullard pole küll
suutnud mingit lahendust leida, kuid ta tunneb, et Maa-väliste olendite teooriat ei saa veel
kõrvale heita. Tema teos avaldati UFO-uurijate organisatsiooni kaasabil ning see äratas
kogu maailmas suurt tähelepanu.”
“Budd Hopkinsit peetakse sageli tulnukate inimröövide kõige põhjalikumaks asjatundjaks.
Too New Yorgi kunstnik on 1975. aastast alates tutvunud paljude selleteemaliste
ettekannetega ning tegeleb nüüd ka ise hüpnoosiga. Budd Hopkins on uurinud tuhandeid
juhtumeid ning usub, et tulnukate käsil olev geneetiliste uuringute programm ei tarvitse
ohvritele sugugi hästi mõjuda. Tema tööde alusel loodi Ameerika Ühendriikides
neljatunnine TV-programm “Intruders” (CBS, 1992). Hopkinsi esimene raamat oli “Missing
Time” (Marek, New York, 1982). Sellele järgnes “Intruders” (Random House, New York,
1987), milles kirjeldatakse kellegi Indiana osariigis elanud naise korduvate röövimiste lugu.
Hopkins esineb sageli maailma paljudes paikades loengutega.”
“Doktor David Jacobs on Temple University ajalooprofessor, kes alustas inimröövide
uurimist 1980. aastate keskel ning usub, et tal on õnnestunud selgusele jõuda
meditsiinilistes protseduurides, mis osutuvad Maale saabunud tulnukate missiooni olemust
ja eesmärki. Tema vaateid väljendab raamat “Secret Life” ( Simon and Schuster, New York,
1992; Fourth Estate, London, 1993 ).”
“Leo Sprinkle on psühholoog, kelle Ameerika Ühendriikide valitsuse finantseerimisel
21