Maailmataju 2018
02.03.2018 • Views
Share Embed Flag

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
maailmataju

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Kahe ühesuuruse ja erimärgilise laengu vahel ühesugusel kaugusel mõlemast laengust on<br />

summaarne potentsiaal null, sest nende laengute poolt põhjustatud potentsiaalid on<br />

absoluutväärtuselt võrdsed ja vastandmärgilised. Sellegipoolest teeb elektriväli tööd. Näiteks<br />

positiivse laenguga proovikeha, mis asetseb kahe erinimelise punktlaengu vahel, hakkab liikuma<br />

positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole ehk negatiivsete potentsiaalide piirkonda.<br />

Positiivselt laengult ehk positiivselt laetud kehalt väljuvad jõujooned kulgevad läbi ruumi<br />

negatiivsele laengule. Nii on see kahe erimärgilise laengu elektrivälja jõujoonte korral ruumis. Kuid<br />

seevastu kahe samamärgilise laengu elektrivälja jõujooned üksteise suhtes ruumis lahknevad, mitte<br />

ei kulge läbi ruumi ühelt laengult teisele. See tähendab seda, et kahe samamärgilise laengu<br />

elektrivälja jõujooned ehk väljatugevuse vektorid on vastassuunalised, kuid samas kahe erimärgilise<br />

laengu elektrivälja jõujooned on samasuunalised. Kui väljatugevuse vektorid on absoluutväärtuselt<br />

võrdsed ja vastassuunalised, siis elektriväli praktiliselt puudub. Kui aga samasuunalised, siis<br />

elektriväli eksisteerib. Näiteks elektriliselt laetud kera korral eksisteerib kera välises ruumis<br />

elektriväli, kuid laetud kera sees elektriväli puudub.<br />

Järelikult kahe erimärgilise laengu vahelises ruumis eksisteerib elektriväli, kuid seevastu kahe<br />

samamärgilise laengu vahelises ruumis elektrivälja eksisteerimine praktiliselt puudub.<br />

Analoogiliselt on nii ka laetud keraga, mille korral eksisteerib kera välises ruumis elektriväli, kuid<br />

kera sees elektrivälja ei ole.<br />

Kahe erimärgilise laengu vahelises ruumis eksisteerib elektriväli ja need laengud omavahel<br />

tõmbuvad. Sellisel juhul on need laengud füüsiliselt ruumis seotud. Kuid kahe samamärgilise<br />

laengu vahelises ruumis elektrivälja enam ei eksisteeri, kuid sellegipoolest esineb nende laengute<br />

vahel tõukejõud. Sellisel juhul on need laengud üksteisest ruumiliselt lahus ehk ei ole füüsiliselt<br />

ruumis seotud, kuid esineb sellegipoolest nende kahe vahel elektriline tõukejõud. Füüsiliselt lahus<br />

tähendab seda, et kahe samamärgilise laengu elektrivälja eraldab üksteisest tühi piirkond ruumis,<br />

milles ei ole elektrivälja. Kuid tühjusest hoolimata eksisteerib tõukejõud kahe laengu vahel. Tühjas<br />

ruumipiirkonnas ei eksisteeri enam elektrivälja ja see piirkond kahe samamärgilise laengu vahelises<br />

ruumis eksisteerib nagu nähtamatu seinana, mis isoleerib ruumis üksteisest kahe laengu elektrivälja.<br />

Kahe samamärgilise laengu elektrivälja eraldab üksteisest tühjus ehk tühi ruum ja seetõttu on<br />

need laengud ja väljad üksteisest ruumiliselt lahus. Neid eraldaks üksteisest nagu mingisugune<br />

„vaakum sein“. Kuid sellest hoolimata eksisteerib nende vahel elektriline tõukejõud. Niimoodi jääb<br />

mulje, et elektrijõud levib ka tühjuses, milles ei ole elektrivälja. Aga see on reaalselt siiski võimatu.<br />

Elektrijõud tekib siiski välja olemasolu tõttu, mitte selle puudumisel. Kuna väljapotentsiaal φ läheb<br />

kahe samamärgilise laengu vahelises ruumis vahepeal nulliks ja ka elektriväljade jõujooned<br />

omavahel lahknevad ehk tekib vaakumi piirkond kahe elektrivälja vahelises ruumis, siis on<br />

võimalik kasutada siin teatud ekvivalentsuseprintsiipi. See seisneb järgnevas. Põhimõtteliselt ei ole<br />

võimalik eristada kahte võimalikkust, et kas kaks samamärgilise laengu elektrivälja eksisteerivad<br />

ühes ja samas ruumidimensioonis või erinevates ruumidimensioonides nii, et üks eksisteerib<br />

reaalselt meie tajutavas ruumis, kuid teine teises ruumidimensioonis. See tuleneb sellest, et kuna<br />

kaks samamärgilist laengu elektrivälja on üksteisest ruumiliselt lahus, siis ei ole põhimõtteliselt<br />

vahet, et kas üks neist laengu elektriväljadest eksisteerib meie tajutavas ruumis või teises<br />

ruumidimensioonis. Mõlemal juhul jääb vastastikmõju kahe laengu vahel eksisteerima.<br />

Ekvivalentsuseprintsiibid on ka mujal teaduses kasutusel. Näiteks füüsikas üldrelatiivsusteoorias<br />

on gravitatsioonivälja võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Näiteks keerleva kosmoselaeva<br />

tsentrifugaaljõud tõukab kehad kosmoselaeva välisseinte poole. Sein muutub keerlevas<br />

kosmoselaevas põrandaks, millel on inimesel võimalik kõndida. Selline tekkiv tsentrifugaaljõud (<br />

ehk inertsijõud ) on sarnane gravitatsioonijõuga. Niimoodi simuleeritakse gravitatsiooni<br />

eksisteerimist kosmoselaevas.<br />

Kahe samamärgilise laengu elektrivälja jõujooned omavahel lahknevad ja see tähendab seda, et<br />

need on üksteisest ruumiliselt lahus. Ühte neist võib põhimõtteliselt vaadelda mitte meie tajutavas<br />

ruumis eksisteerivana, vaid teises ruumidimensioonis eksisteerivana. Vastastikmõju nende kahe<br />

vahel jääb ikkagi eksisteerima. Ei ole põhimõtteliselt vahet, et kas kaks samamärgilise laengu<br />

elektrivälja eksisteerivad ühes ja samas ruumidimensioonis või üksteise suhtes erinevates<br />

28

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!