Maailmataju 2018

keha saab elektrostaatilise laengu, siis tekitab see omakorda vastasmärgilise laengu tekkinud
elektrostaatilise laengu kihi alla. Selline asjaolu tuleneb otseselt elektrostaatilise
induktsiooni nähtusest, mille korral elektriliselt neutraalne keha laadub ehk selle pinnal tekib
elektrilaeng, kui see neutraalne keha satub elektrivälja või sellele kehale läheneb
mittekokkupuuteni mingi teine keha, mis on juba elektriliselt laetud. Selline elektrostaatiline
induktsioon võib esineda ka siis, kui inimene saab elektrostaatilise laengu, mis omakorda
põhjustab vastasmärgiliste laengute tekkimise inimese keha pinnal ehk tekkinud
elektrostaatilise laengu ja inimese keha pinna vahelises ruumis. See tuleneb otseselt sellest,
et igasugune elektrilaeng tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja ja samanimelised laengud
tõukuvad ning erinimelised laengud tõmbuvad. See tähendab, et kui inimene saab
elektrostaatilise laengu, siis see võib mõjutada tekkinud elektrivälja kaudu inimese keha
pinnal olevaid aineosakesi.
2. Kui inimese kehal on elektrostaatiline laeng, siis võib ta kokku puutuda mingi teise kehaga,
mis omab vastasmärgilist laengut. Sellisel juhul erinimelised laengud omavahel tõmbuvad ja
vastasmärgilised laengud võivad liikuda inimese kehal oleva elektrostaatilise laengu kihi
peale. Tavaliselt jaotuvad laengud nii, et inimese ülakeha ja alakeha saavad laetud
erinimeliselt. Seetõttu on selline võimalus küll üsna ebatõenäoline, kuid sellegipoolest siiski
mingil moel võimalik. Sellisel juhul peab lihtsalt arvestama seda, et millises suunas
toimuvad laengute liikumised – kas inimese keha suunas või sellest eemale. See sõltub
sellest, et milline keha on laetud millise liigi laenguga ja millise keha laeng on teisest
suurem või väiksem.
3. Küsimus on ka selles, et kuidas inimene saab elektrostaatilise laengu. Enamjaolt saab
inimese keha elektrostaatilise laengu hõõrdumise teel. Ka sellest võib mõnes mõttes
järeldada, et inimene võib saada polariseeritud elektrilaengu siis, kui pärast esimese laengu
kihi saamist hõõrdumise teel saadakse teine vastasmärgiline laengu kiht samuti hõõrdumise
teel nagu esimesel korralgi. See tähendab seda, et mõlemad laengu kihid, mis on omavahel
vastasmärgilised, saadakse korda mööda hõõrdumise teel. Sellisel juhul peab inimese
kehavälises ruumis eksisteerima erinimeliste laengute allikad.
Kui keha saab elektrilaengu, siis see tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja. Kui aga keha saab
polariseeritud elektrilaengu, siis keha on tervikuna elektriliselt neutraalne. Näiteks ka aatom on
tervikuna elektriliselt neutraalne, kui tegemist ei ole iooniga. Aatom koosneb positiivselt laetud
tuumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkiht. Näiteks kui inimese juuksed saavad
elektrilaengu, siis lähevad juuksed tavaliselt püsti. Kui aga inimese juuksed saavad polariseeritud
laengu, siis juuksed sellisel juhul püsti ei lähe.
Inimese kehal tekkivad elektrilaengud sõltuvad mitmetest teguritest. Näiteks on olemas
materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist ( s.t. juhib või
hajutab laengut ära ). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks
laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga ( s.t.
maandatud ).
312