Maailmataju 2018

eksisteerima meie aegruumis
=
Aegruumi augu eksisteerimise aeg meie aegruumis näitab ajas rändava keha eksisteerimise aega
hyperruumis. Aegruumi augu eksisteerimise aeg on selle augu tekkimise ja kadumise ajavahemik.
Tegelikult läbib füüsikaline keha aegruumi tunneli ainult ühe hetkega ehk keha eksisteerib
hyperruumis null sekundit. Aegruumi tunneli pikkuse ehk liikumise teepikkuse hyperruumis määrab
ära aegruumi augu eksisteerimise aeg aegruumis ehk aegruumi augu tekkimise ja kadumise
ajavahemik aegruumis. See tähendab seda, et aegruumi augu eksisteerimise aeg aegruumis näitaks
ka ajas rändava keha eksisteerimise aega hyperruumis, mille põhjal oleks võimalik välja arvutada
läbitud või läbitava teepikkuse hyperruumis. Mida pikem on keha liikumise teekond hyperruumis,
seda kaugemale ajas rännatakse.
Kui kaugele aja rännak sooritatakse sõltub ainult sellest, et kui pikk on aegruumi tunnel ehk kui
suur vahemaa läbitakse hyperruumis. Kuid tegelikult võib väita, et see sõltub kosmoloogilisest
aegruumi kõverusest. Selline aegruumi kõverus on rangelt kosmoloogiline, mitte enam
gravitatsiooniline ( mida põhjustavad massid ). Selline aegruumi kõverus tuleb otseselt sellest, et
Universumi paisumiskiirus on võrreldes nähtavaga palju suurem ja seetõttu on aja üldine kulgemine
Universumis teisenenud ehk kõver. Seda me nimetame tume energiaks, sest selletõttu suureneb
Universumi paisumiskiirus ajas ehk see läheneb valguse kiirusele vaakumis. Kuid kõiges selles ei
ole tegelikult midagi üllatavat, sest ajas rändamine on oma olemuselt kosmoloogiline nähtus ja
seega peab see olema tihedalt seotud Universumi kosmoloogilise paisumise seaduspärasustega.
Meie aegruumis on kosmoloogiline aeg teisenenud ( ehk eksisteerib tume energia, mida peab
arvutustes arvestama ), kuid väljaspool aegruumi ei ole enam aeg teisenenud ( tegelikult pole enam
üldse aega ) ja sellest tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ehk tume energiat.
Kordaja y muutub ajas väiksemaks, mille tulemusena Universumi paisumise kiirus ajas suureneb
ehk läheneb valguse kiirusele c. 10 26 võib tunduda inimese jaoks väga suure numbrina, kuid
kosmoloogilises kontekstis on see tegelikult üsna keskpärane suurus. Näiteks Universum sai alguse
aegruumi algsingulaarsusest, mille korral oli kogu meie Universumi ruumala lõpmatult väike ja aja
vahe ( s.t. Universumis eksisteeriva näiva ja tegeliku aja kulgemise vahe ) lõpmatult suur. Seetõttu
on lõpmatusega võrreldes 10 26 üsna väike number.
1.1.9 Ajas rändamise seaduspärasused
Aja ja ruumi vahekord
Inimese tavakogemusest on teada seda, et ruumis on võimalik enda asukohta muuta ( vahetada )
nii, et inimese enda eksisteerimine ei kao. Näiteks kui inimene sõidab suvel linnast ära maale
puhkama, siis sellel ajal, mil inimene maal puhkab, teda linnas ei ole. Kui linnas seda inimest ei ole,
siis ei tähenda see seda, et teda üldse maailmas olemas ei oleks. Inimene on lihtsalt muutnud oma
asukohta ruumis, kuid ta on igaljuhul siiski olemas. Tegelikult kehtib see ka aja kohta. Näiteks kui
inimene on juba ammu surnud, siis ei tähenda see seda, et teda enam olemas ei oleks Universumis.
Ta on tegelikult olemas küll, kuid ta eksisteerib teises ajas – minevikus, mitte olevikus ega
tulevikus. Nii nagu oli inimese linnast maale sõidu korral – kui teda linnas ei ole, ei tähenda see
seda, et teda üldse olemas ei oleks. Inimene puhkab parajasti maal. Täpselt sama on tegelikult ka
ajaga. Ammu hävinud majad tegelikult ikka veel eksisteerivad, kuid seda ainult teises ajas –
128