Maailmataju 2018

annab vabade elektronide kontsentratsiooni suurusjärguks
n = 10 28 ...10 29 m -3 ( 10 22 ...10 23 cm -3 ).
Laengu ruumtiheduse , pindtiheduse ja joontiheduse saab välja arvutada järgmiselt:
= = =
Elektrilaengute polarisatsioon ja aegruumi lõkspind
Oletame, et mingisuguse keha elektrilaeng tekitab ühe meetrise raadiusega musta augule sarnase
horisondi. Arvutame järgmiste võrranditega välja selle, et kui suur peab olema siis selle keha
elektrilaeng:
=
( =
Tehes viimase valemi järgi arvutused, saame keha laengu q suuruseks 1,16 * 10 17 kulonit ehk C, kui
raadius r on 1 meeter ja dielektriline läbitavus ε 0 on ligikaudu 1. Sellist elektrilaengut q
= (
kandva keha suurus R peab olema planeet Maast palju kordi suurem. Väiksema ( näiteks inimese )
suurusega keha pinnal sellist laengut püsida ei saaks, sest siis hakkaksid mõjuma juba laengute
vahelised tõukejõud. See näitabki seda, et aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt
elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel
ilmnema tõukejõud. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada mistahes suurt laengut.
Siin kohal toome välja järgmised näited:
1. Kera raadius peab olema 54,7 meetrit, et selle peal saaks püsida 1 kuloni suurune elektrilaeng. 1
C suuruse laengu väljatugevus vaakumis 1 m kaugusel on 9 * 10 9 V/m.
2. Planeedi Maa suuruse irdkera mahtuvus on 700 μF. Kuid irdkera raadiusega 9 * 10 9 m ehk Maast
umbes 1500 korda suurema raadiusega irdkera omab mahtuvust 1 F.
3. Samas 1 F suuruse mahtuvuse moodustavad ka kaks ühesuurust ruutplaati, mille üksteise
vahekaugus on 1 mm ja plaadi serva pikkus on „kõigest“ 10 km.
4. Elusa raku membraanis on puhkeseisundi ajal väljatugevus 2 * 10 7 V/m, kui samas on see
vesiniku aatomisse kuuluva elektroni asukohas 5 * 10 11 V/m. Elusorganismide biovoolude
tugevused jäävad enamasti alla 10 -6 A.
276