Maailmataju 2018

iseloom. Seevastu Vene õigeusu kirikus on sisukas ja detailne ufode kontseptsioon, ameerika
teoloog Seraphim Rose on pühendunud ufodele suuremahulise osa oma raamatust „Õigeusk ja
tulevikureligioon“, milles ta analüüsib detailselt ufojuhtumeid õigeusu traditsiooni kontekstis ning
leiab, et kõik juhtumid on suurepäraselt seletatavad kurjade vaimude ilmutuste ja nende
sepitsustena. Hiljuti väljendas sama postisiooni ka Moskva patriarh Kirill, nii et seda võib pidada
ametlikuks seisukohaks.“ Aegade lõikes võib täheldada, et on võimalik panna suuri kihte kõigist
ühiskondadest uskuma üleloomulike rasside olemasoludesse, lendavate masinate võimalikkusesse ja
asustatud maailmade paljususse, näidates neile mõningaid hoolikalt kavandatud stseene, mille
detailid on hoolikalt kohaldatud mingisuguse kindla aja ja koha kultuurile ning sümbolitele.
Maailmas tegutsevad ufoloogid on leidnud väga palju paralleele ufoilmingute, haldjate ja
teispoolsete või isegi deemonlike jõudude vahel. Folkloorsete isikute ( näiteks pahade vaimude )
käitumine sarnanevad väga just ufode ( tulnukate ) käitumismanöövritega. Ufonähtuste ja
teispoolsete olendite vahel ilmnevad silma nähtavad sarnasused. Tänapäeval räägitakse üsna vabalt
väikestest rohelistest mehikestest, keda siis nimetatakse ufonautideks ja kes Maal vahel külas
käivad. Kuid muistsel ajal oli nendest rääkimine ohtlik. Neid „võõramaalasi“ nimetati
kõikvõimalike eufemismidega – „heaks rahvaks, lahkeks rahvaks, isandateks, lapsukesteks,
võõrasteks, mägede rahvaks jne“. Muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat
näiteks ka ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks
ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Nende vahe
võib olla tegelikult väga väike.
„Ufod ei ole ainsad asjad, mida inimesed näevad. Aastatuhandeid on nähtud kummitusi, ingleid
ja kurje vaime, igasuguseid jumalaid, kristlikus traditsioonis ka Jumalaema ja Kristust ( viimane
siiski ilmutab ennast suhteliselt harvem ). Need ilmutused on olnud nii individuaalsed kui ka
kollektiivsed, nii mõnigi kord massilised, ning nagu ufosidki on neid jäädvustatud fotodele ja
filmilintidele.“ „Kui kvalifitseerime ufoloogia religioonina, siis ei saa me siin peatuda ja peame
vaatama, kuidas interpreteerivad analoogilisi nähtusi teised religioonid.“ Peaaegu kogu inimajaloo
jooksul on esinenud nähtused, millel on inimestele sügavalt ühiskondlik ja religioosne mõju.
Tegemist on pealtnäha üleloomulike ja kohati ( tänapäeva mõistes ) naeruväärsete nähtustega, mille
korral on inimesel olnud kontakt Jumala, ingli või mõne kuulsa prohvetiga. Ka religioossete ja UFO
sündmuste vahel esinevad uskumatult selged sarnasused. Näiteks „usuimede“ korral nähakse mingit
eredat sähvatust või mingisugune hõõguv valgus pimestab inimesi. Nii ka UFO-sündmuste korral
on inimesed sattunud pimestavasse sinakasvalgesse valgusesse. Usuimede korral inimesed ka
kuulevad mingeid helisid näiteks suurt müra, sumisevat või undavat heli. Nii ka UFO-sündmuste
korral, mil UFO liigub aeglaselt, tekitades sumisevat heli. Enamasti UFO-d ka valgustavad autosid.
Usuimede korral on nähtud läbipaistvat valget pilve, valget valgust ( mis libiseb üle puulatvade ) ja
on täheldatud ka tugevat tuult. Samasuguseid aspekte kohtab ka UFO-ilmingute ajal. Näiteks on
taevas nähtud suurt valget valgust ja on kuuldud helisid, mis tunduvad vilisevat. UFO-de
liikumistega on kaasnenud ka tugev õhu liikumine. Ka inimeste psüühilised ilmingud on kattuvad.
Näiteks usuimede korral on inimesed jäänud transsi või on kurnatult kokku langenud. Ka UFOsündmuste
korral on inimesed tundnud ennast väga nõrgana.
„Jumalaema ilmus kolmele lapsele korduvalt, kusjuures alguses nad ei saanud aru, kellega on
tegemist, nad pidasid teda lihtsalt kauniks prouaks, kuid siis avas ta oma isiku. Laste vanemad ja ka
külapreester suhtusid laste juttudesse algul tõrksa skeptismi ja hirmuga, et lapsed toovad neile
pahanduse kaela ( tolle aja Portugali valitsus oli katoliku kiriku suhtes üsna vaenulik ). Kuid
kuuldused levisid ja kontaktid jätkusid ning saavutasid oma tipu 13. oktoobril 1917, mil Jumalaema
end jälle lastele ilmutas, aga kogunenud kümned tuhanded inimesed nägid samal ajal imet taevas,
mida hakati nimetama päikesetantsuks: päike hakkas liikuma ja maale lähenema, seejärel uuesti
kaugenedes. Seda fenomeni nägid ca 70 000 inimest ( erinevatel hinnangutel 30 000 kuni 100 000 ),
nii kohapeal kui ka lähikülades olnud.“ Antud looga väga sarnaseid juhtumeid on esinenud ka
Piiblis. Näiteks Vanas Testamendis ilmutas Maarjale ennast Jumala ingel, kes ütles: „Tere, sa
armuleidnu, Issand olgu sinuga!“. Ehmunud Maarjale ütles ingel: „Ära karda, Maarja, sest sa oled
armu leidnud Jumala juures! Vaata, sa saad käima peale ja tood ilmale poja ja paned Talle nimeks
Jeesus. Tema saab suur olema ning Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja Issand annab Talle
23