Maailmataju 2018

Inimesel tekib selline ainulaadne õndsuse tunne siis kui ta tajub maailma tavapäraselt teistmoodi.
Kuid säärane arusaam loodusest ( et keegi „ülivõimetega isik“ on loonud Universumi ) muutub
praegusel ajal ratsionaalselt vastuvõetamatuks, sest teaduslik mõtlemisviis on selgelt näidanud, et
füüsikalised loodusseadused on need ainujõud, mis vormivad meie Universumit selliseks nagu me
seda praegu tunneme. Vastavalt ratsionaalsele mõtlemisviisile ei saa kellegi ega millegi mõistus
luua ega juhtida Universumit. Universumi olemuse aluseks on füüsikalised protsessid, mida õpetab
meile senises arengustaadiumis olev füüsikateadus. See osa religioonis, mis õpetab meile
Universumi päritolu ja olemust ( ehk siis nö. religiooni loodusteaduslik osa ), osutub teaduse jaoks
vääraks, kuid sellegipoolest mitte tõsiusklikele. Religioosse maailmanägemise kõrval domineerib
tänapäeval pigem teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma ja
keda me nimetame Loojaks, ei ole lihtsalt olemas. Universum on täpselt selline mida kirjeldavad
meile loodusseadused.
Ei saa otseselt väita, et kogu religioossne maailmapilt oleks tegelikusest reaalsusest kuidagi
moondunud. See tähendab seda, et selles on nii õigeid jooni kuid samas ka selliseid tahke, mida
lihtsalt tuleb teistmoodi vaadata. Näiteks kui Piibli „loodusteaduslik osa“ ( Jumala maailma loomine
) osutus teaduse silmis vääraks, siis samas kristluse filosoofilisi mõtteid ei saa kuidagi vääraks
tunnistada. Näiteks vaimseid väärtusi, armastuse filosoofiat, arusaamasid õigusest jne võib mõista
kui ühe kõrgelt arenenud tsivilisatsiooni mõtlemis- ja käitumisnormina. Näiteks Jumala kümmet
käsku, mis on kirjas Piibli Esimeses Testamendis, ei saa kuidagi eitada, et need õiguslikult väärad
oleksid. Selles mõttes võibki Jeesuse õpetusi inimkonnale siiski õigeks pidada ja seetõttu tuleb neid
ka järgida.
Kogu religiooni võib teoreetiliselt jaotada järgmisteks suurteks osadeks ehk tuua välja parallele
teadusega. Näiteks seda osa usundites, mis käsitlevad maailma loomist ( ehk kogu looduse üldist
päritolu ), võib käsitleda usuteaduses kui loodusteadusliku osana ( mis nagu asendab loodusseadusi
teaduses ). Kuid selline osa maailma religioonides, mis hõlmavad inimlikku moraali, eetikat, õigust,
vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda kui humanitaar–sotsiaalteadusliku osana ( ehk nagu
inimühiskonna seaduspärasusi uurivaid harusid teaduses ). Teadaolevaid inimeste imelisi
tervenemisi ja imearstide tegevusi võib religioonis liigitada valdkonda, mida võib vaadelda kui
teaduses esineva meditsiini valdkonnana ( ehk nagu inimeste ravitsemise teadusena ). Meditsiin
liigitatakse teaduses rakendus(loodus)teaduste alla. Seda käsitletakse kui rakendusbioloogia ühe
allharuna. Kuid teaduses esineb rakendus(loodus)teaduste harudes veel üks liik. Nendeks on
igasugused tehnoloogiad – nagu näiteks infotehnoloogia, biotehnoloogia, robootika,
nanotehnoloogia, automaatika jne. Selline osa religioonides aga puudub ehk ei anna nendega luua
paralleele. Selline religiooni liigitamine või religiooni ja teaduse struktuuri vahelise analoogia välja
toomine on aga vajalik religiooni olemuse uueks mõistmiseks. Eelnevalt oli selgesti näha, et teadus
ja religioon on struktuurilt omavahel tegelikult vägagi sarnased, mitte erinevad.
Peaaegu kogu inimajaloo jooksul on esinenud nähtused, millel on inimestele sügavalt
ühiskondlik ja religioosne mõju. Tegemist on pealtnäha üleloomulike ja kohati ( tänapäeva mõistes )
naeruväärsete nähtustega, mille korral on inimesel olnud kontakt Jumala, ingli või mõne kuulsa
prohvetiga. Järgnevalt vaatamegi selliseid juhtumeid lähemalt, mis teadaolevas kirjapandud
inimajaloos on aset leidnud. Kuid peab mainima veel seda, et järgnevalt välja toodud juhtumid
hõlmavad ainult väikese osa tuhandetest teistest samalaadsetest juhtumitest.
Üks Walesi 165 aasta vanuse kiriku seinad hakkasid ükskord lagunema. Kuna laguneva
kiriku remontimiseks ei olnud raha, otsustasid siis linnavõimud selle vana kiriku sulgeda.
Kuid siis toimus „ime“. Kiriku seinale ilmus Kristuse kuju siis, kui peeti
jumalateenistust. Kristusel olid silmis pisarad ja peas ehtis teda okaskroon. Kõik, kes olid
kohal, nägid seda imelist vaatepilti oma enese silmadega. See juhtum on
dokumenteeritud. Inimesed said aru, et selline märk tuleb „kõrgemalt poolt“. Niisiis
eraldasid kirikuvõimud ja valitsus koguni 600 000 naelsterlingit selleks, et kirikut
reustaureerida ja sooritada ka täielik kapitaalremont. Kui uurida teiste maade ajalugu ja
statistikat, siis tuleb välja see, et sellised ilmutised ilmnevad palju kordi paljudes maades.
Sellise sarnase looga on toimunud ka teistes maades. Näiteks Kansase osariigi
72