Maailmataju 2018

korral jne. See on tõepoolest tähelepanuväärne, et kui erinevate olukordade ja
erinevate keskkondade korral on avaldunud ajas ümberpaiknemine. Antud juhul on
ajas rändanud korraga kolm inimest ja kõik need kolm inimest on saanud ühe ja
sama kogemuse osaliseks. Väga palju on ka selliseid juhtumeid, kus inimene on
üksinda olles ajas rändanud. Ilmaolude poolest on ajas ümberpaiknemise juhtumid
esinenud enamasti siis, kui tulekul on mõni äikesetorm ja atmosfääris on seetõttu
tavatust palju rohkem elektrienergiat.
„Niipea kui assistendi tulemasina leek kustus, kadus ka viieteistkümnenda sajandi
Prantsusmaa nägemus. Veelgi enam, assistent ei näinud seda ega pannud ka midagi
muud tavatut tähele.“ Jälle taas üks asjaolu, mis viitab ajas teleportreerumise
olemusele. Ajas „rännatakse“ hetkega ehk teleportreerutakse, mitte nii nagu me
oleme harjunud ulmefilmides nägema. Ajaränduri ümbritsev maailm muutub
hetkega, mitte üleminekuga ( ehk evolutsioneerudes ) ühest aastast teise. Kõikide
ajas rändamise juhtumite korral on tegemist ajas teleportreerumisega ja see ühine
iseloomujoon annab usutavust juurde, et need juhtumid on ka tegelikult aset leidnud.
Ajas teleportreerumise iseloomujoon on täiesti kooskõlas ajas rändamise
füüsikateooriaga.
„Kui nad olid neid mõnda aega silmitsenud, valdas mõlemat tugev peapööritus.“
Ajanihke fenomenide juures on tõepoolest väga sageli inimesed tundnud
psühholoogilisi aspekte – peapööritusi, masendust, reaalsustaju teisenemisi jne.
Millest need täpsemalt tulevad, ei oska teadus kahjuks veel öelda. Kindlalt on teada
ainult seda, et sarnased psühholoogilised ilmingud esinevad inimesel siis kui inimene
on vahetult kokkupuutes elektromagnetväljadega. Sellised asjaolud tulevad välja
eksperimentaalfüüsika uurimustest, näiteks Tarmo Koppeli uurimused. See tähendab
seda, et psühholoogilised ilmingud ajanihete fenomenide korral ja
elektromagnetväljade mõju inimese kehale ning ajule on äärmiselt sarnased, mis
vihjab ühisele päritolule. „Masendustunnet ning muid iseloomulikke tajuga
seonduvaid seiku on kirjelduste põhjal teistegi ajanihke fenomenide puhul
ilmnenud.“ „Ajanihet kogenud inimesed mainivad sageli tunnet, nagu eksisteeriks
korraga kaks ajatsooni, millest üks kattub osaliselt teisega.“
„Raamatu „The Mask of Time“ autor Joan Forman koges teose jaoks materjali hankides
samuti ajanihet. Ta külastas nädalase puhkuse ajal Derbyshire´is asuvat Haddon Halli.
Seisatanud õues, nagi ta mingil trepil mängivat nelja last. Kõige vanem, umbes
üheksaaastane tüdruk, oli seljaga Joani poole. Missis Forman kirjeldas lapse valget hollandi
kübarat, pitskraega pikka rohekashalli kleiti ja õlgadele langevaid blondjuukseid. Ta kuulis
laste naeru, ehkki mõistis, et füüsiliselt ta lapsi oma silmaga ei näe. Äkki pööras tüdruk näo
tema poole. Joan Forman oli ette kujutanud, et laps on väga ilus, kuid tegelikult osutus too
üsna lihtlabaseks. Vapustatud missis Forman astus sammu edasi, ja kõik lapsed kadusid
äkki. Ta sisenes Haddon Halli ja hakkas kohatud tüdruku portreed otsima. Lõpuks märkaski
ta seda. Maalil kujutatud laps oli küll noorem, kuid ta tundis tolle rohmaka lõuajoone ja
töntsi nina eksimatult ära. Joan Forman oli ilmselt leedi Grace Mannersit – palju aastaid
pärast tolle surma – mängiva lapsena kohanud.“
„Vapustatud missis Forman astus sammu edasi ja kõik lapsed kadusid äkki.“
Tegemist on taas ajas teleportreerumise ilminguga ja selles pole kahtlust. Vastavalt
ajas rändamise füüsikateooriale saab ajas rännata hyperruumi dimensioonis ehk
väljaspool aegruumi. Seda võimaldab aegruumi tunnel ehk ussiauk, mis võib tekkida
elektromagnetilisest vastastikmõjust. Põhimõte on selles, et kui inimene on
teleportreerunud ajas, siis ajas rändamise füüsikateooria järgi ongi inimene läbinud
316