Maailmataju 2018

energia jne. Kui elektrit ei oleks, siis ei saa töötada televisioon, arvutid, raadiod, kosmoselaevad.
Tegelikult ka automootor sõltub elektrist, sest see paneb põlema süüteküünalde abil küttesegu ning
annab toite autolaternatele ja paljudele muudele juhtimisseadmetele. Kuigi automootori paneb
liikuma mitteelektriline sisepõlemismootor. Elekter hoiab töös kogu tänapäeva maailma
tehnoloogiaid ja seega ka inimühiskonna eluolu. See tähendab ka seda, et mingisugust energiakriisi
pole siis enam olemas, kui suudetakse energiat toota termotuumajaamades. Meie tehnoloogilise
maailma ülalpidamine vajab üsna palju energiat. Kuid praegused energiaallikad ( näiteks
elektrienergia, tuumaenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne ) on keskkonnale ohtlikud, liiga
kulukad või saavad nad juba mõne aja pärast otsa. Selles seisnebki inimkonna praegune
energiakriis, mis on määravaks jõuks paljudele muudele asjadele poliitikas ja majanduses. Kuid
termotuumareaktori väljatöötamine lahendaks meie praegused energiakriisid. Termotuumaenergia,
mis seisneb kergete aatomituumade liitumisel vabaneva energia tootmisel, on üsna
keskkonnasõbralik ja ammendamatu. Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine ( näiteks erinevad
tööstused, autod, arvutid, mobiilside, televisioon, transport jne ) vajab aga väga palju energiat.
Ülitsivilisatsiooni elukorraldus
Universumis eksisteerivaid tsivilisatsioone võib primitiivselt klassifitseerida vastavalt nende
tehnilise arengu järgi. Selle järgi on eksisteerivaid tsivilisatsioone ainult kolme liiki:
tsivilisatsioonid, mis ei oma tehnilist arengut üldse või väga minimaalsel tasandil ( näiteks oli
selleks kunagine kiviaja või keskaja inimkond ); tsivilisatsioonid, mis omavad vajalikuks
elutegevuseks juba arenenut tehnoloogiat ( näiteks tänapäeva inimkond pärast suurt tööstusrevolutsiooni
) ja tsivilisatsioonid, mis ei vaja enda ellujäämiseks mingeid ressursse ega tehnoloogiaid (
näiteks inimene pärast surma ). Vastavalt tsivilisatsiooni arengu tasemele võib selle vastav
klassifikatsioon ajas muutuda ja ka nende piirid on üsna hägusad. Kuid õigem oleks Universumi
tsivilisatsioone klassifitseerida ainult nende elutegevuse ( s.t. enda elatumise ) järgi.
Näiteks inimühiskonna toimimiseks peab iga inimene sellele panustama oma aega tööl käies.
Kuna seda ei tee keegi vabatahtlikult, siis inimühiskonnas eksisteerib nö. sundlus rahanduse näol.
See tähendab seda, et absoluutselt igasuguse kauba omandamise või teenuse kasutamise eest peab
maksma teatud tasu ja see eeldab inimese maksejõulisust, mis omakorda tingibki tööl käimise
vajaduse. Inimese sissetulekut saab võimaldada ainult enda tööjõu rakendamine ühiskonna huvides.
Kuid selleks, et inimesed saaksid tööl käia, peab ühiskond inimestele pakkuma tööturgu. Ja ka
vastupidi – et inimesed saaksid kasutada ühiskonna üldiseid hüvesid ehk kaupasid ja teenuseid,
tuleb inimestel endal pakkuda ühiskonnale tööjõudu ehk ressursiturgu. See tähendab seda, et
erinevate kaupade ja teenuste vahetamine saab toimuda ainult nende kahe suure turu olemasolu
korral. Valitsuse olemasolu on tarvilik ühiskonna õiglase toimimise pärast. Et tarvitavad kaubad ja
teenused oleksid õiglaselt kättesaadavad igale inimesele, ongi selleks vaja valitsuse struktuurset
ühiskonna reguleerimist. Inimese sissetuleku ( ehk kuupalga ehk tehtud töö tasu ) suurus sõltub
eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest.
218