Maailmataju 2018

milles = on Universumi paisumiskiirus praegusel ajahetkel ja seda väljendatuna SI süsteemis.
Sellest tulenevalt on aeg Universumis teisenenud
=
korda. Füüsikaliselt tähendab see seda, et kui meie „igapäevaselt tajutavas aegruumis“ ehk
tavaruumis K on möödunud näiteks üks sekund:
=
siis tegelikult ( s.t. Universumist väljaspool olevale hüpoteetilisele vaatlejale ehk hyperruumi K`
suhtes vaadatuna ) on möödunud „kõigest“
= =
Viimases võrduses on t` nö. näiline aeg ( s.t. Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale kulgev
aeg ) ja t on tegelik aeg ( s.t. Universumist väljaspool olevale hüpoteetilisele vaatlejale kulgev aeg
). Sellest järeldub, et kui aeg on Universumis tegelikult möödunud üks sekund, siis näiliselt on
möödunud:
= =
milles t = 1 sek. Eelnevalt on arvestatud, et ühes aastas on 31 536 000 sekundit, kui ei ole tegemist
liigaastaga. Nendest lihtsatest seostest on võimalik otseselt välja arvutada seda, et kui kaugele on
võimalik ajas teleportreeruda. Selle välja arvutamine sõltub puhtalt sellest, et kui pikk on aegruumi
lõkspinna ( ehk aegruumi tunneli ) eksisteerimise aeg Universumis. Mida kaugemale ajas rännata,
seda pikem peab olema aegruumi tunnel. Ajas on võimalik rännata ainult hyperruumis ehk
väljaspool aegruumi ja see tähendab seda, et mida suurema teepikkuse liigume hyperruumis, seda
kaugemale me ajas liigume. Sellest järeldub, et aegruumi tunneli pikkus sõltub aegruumis oleva
aegruumi augu eksisteerimise ajaperioodist. See on sellepärast nii, et mida pikema perioodi
eksisteerib aegruumi auk ajas ( ehk mida pikem on aegruumi augu tekkimise ja kadumise
ajavahemik ), seda pikem tee on läbitud hyperruumis.
Tegelikult läbib füüsikaline keha aegruumi tunneli ainult ühe hetkega ehk keha eksisteerib
hyperruumis null sekundit. Aegruumi tunneli pikkuse ehk liikumise teepikkuse hyperruumis määrab
ära aegruumi augu eksisteerimise aeg aegruumis ehk aegruumi augu tekkimise ja kadumise
ajavahemik aegruumis. See tähendab seda, et aegruumi augu eksisteerimise aeg aegruumis näitaks
ka ajas rändava keha eksisteerimise aega hyperruumis, mille põhjal oleks võimalik välja arvutada
läbitud või läbitava teepikkuse hyperruumis. Mida pikem on keha „liikumise“ teekond hyperruumis,
seda kaugemale ajas rännatakse. Näiteks kui aegruumi lõkspind eksisteerib meie ajas
= =
siis saame ajas minevikku või tulevikku teleportreeruda t` = 3 153 600 000 sekundit ehk 100
aastat ( liigaastaid pole sealjuures arvestatud ). Kuna kinnise aegruumi lõkspinna „sees“ eksisteerib
keha juba hyperruumis ehk Universumi aegruumist väljaspool, siis antud juhul näitab ajaperiood t
=
300