Maailmataju 2018

meeled. See tähendab seda, et teised meeled, mis stimuleerivad nägemiskeskust, võivad oma enda
info põhjal luua visuaalseid pilte ümbritsevast maailmast. Näiteks nahkhiired ja hammasvaalalised
loomad kasutavad ultraheli ruumis navigeerimiseks või saagi püüdmiseks. Ultraheli korral
muundatakse kudedelt tagasi peegelduvat heli elektrisignaalideks, mida arvutis loob inimene lootest
või skanneeritavatest organitest visuaalse kujutise.
Unenägude tõlgendamine
Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung oletasid, et inimese teadvus on kõigest psüühika jäämäe
pisike tipp ning suurem osa inimese psüühikast moodustub teadvustamatus ehk alateadvus. Inimese
alateadvus jaguneb omakorda mitmeks osaks. Freud arvas, et alateadvuse ja teadvuse vahel puudub
otseühendus ja alateadvus on teadvusest palju võimsam oma intellektuaalsuse poolest. Freud oli
kindel, et inimese käitumist määrab peamiselt alateadvuses toimuvad protsessid, kuid seda
inimesele endale teadvustamata moel. Freud on kirjutanud järgmist: „Teadvustamatus on suurem
ring, mis haarab endasse teadvuse väiksema ringi; kõigel, mis on teadvustatud, on teadvustamata
eelaste.“ Ta oletas, et inimese unenäos avaldub võimalus suhelda alateadvusega otseselt ehk
alateadvus suhtleb teadvusega otseselt unenäo avaldumisvormina. See tähendab seda, et alateadvus
suhtleb unenäos inimese teadvusega keerulises šifreeritud keeles. Soovide kujutamine täitununa on
Freudi oletuse järgi peamine, milleks alateadvus unenägusid kasutab. Mõnikord on alateadvusest
tulenevad soovid täiesti varjamatud. Näiteks kui homme on õpilasel kontrolltöö, võib ta sellele
eelneval ööl näha unes seda, et ta sooritab kontrolltöö positiivsele hindele.
Freud oletas seda, et peale selgete soovide on olemas ka sellised soovid, mis on inimesel alla
surutud, kuid mida alateadvus hästi teab. Allasurutud soovid võivad tuleneda inimese varajasest
lapsepõlvest või on need kuidagi seotud seksuaalsete ihadega. Freud oli kindel, et iga inimese
unenägu väljendab kuidagi inimese enda isiklikke soove. Absurdse süzeega unenäod on tema
arvates kahe kihilised. Näiteks unenäo manifestne ehk väline sisu ei näi seostuvat inimese
subjektiivsete soovidega. Nii on see näiteks siis kui inimene näeb mõnda õudusunenägu või kui ta
unenäos surma saab. Kuid unenäo latentne kiht näitab unenäo tegelikku tähendust, kui inimene
analüüsib ja lahti mõtestab unenäo üksikuid motiive ja sümboleid. Unenäo latentne osa on Freudi
meelest alati seotud inimese mingisuguse sooviga.
Tihendamine oli Freudi arvates esimene meetod alateadvuse unenäo sõnumite šifreerimisel:
„Tihendamine toimub välja jätmise teel, niivõrd kui unenägu ei ole mitte unenäo mõtete punktpunktilt
täpne ülekordamine või pojitseerimine, vaid nende äärmiselt ebatäielik ja lünklik
taasesitus.“ Nihutamine oli Freudi arvates teine peamine meetod, mis inimese unenägudes ilmneb.
Näiteks inimese unenäo tegeliku ehk latentse sisu moodustavad sellised objektid, mis ilmnevad
välja just manifestses unenäosisus. Need objektid viitavadki unenäo latentsele sisule. Freudi meelest
olid vabad psühholoogilised assotsiatsioonid need, mis aitasid lahti mõtestada tihendamise ja
nihutamise šifreerimismeetodid. Unenäokujundite tõlgendamisel peab abiks olema
psühhoanalüütik, kes aitab inimesel tekkivaid assotsiatsioone mõista ja meenutada. Nii saab kui
teada unenäo tegelikku sõnumit, vähemalt Freudi arvates.
Kuid seevastu Carl Gustav Jung, kes oli Freudi algne kaastööline ja hilisem konkurent, ei
pooldanud vabade assotsiatsioonide meetodit. Ta püüdis mõista, mida alateadvus inimesele öelda
tahab, kui ta teeb seda unenäo kaudu. Enamasti avalduvad unenäos inimeste emotsionaalsed
probleemid, hirmud või usulised veendumused. Jung tõlgendas unenägu materjaliga, mis oli sellega
vahetult ja selgelt seotud, mitte nii nagu seda tegi Freud, kes jagas unenäo manifestseks ja
latentseks osaks. Näiteks Jung pööras olulist tähelepanu korduvatele motiividele inimese erinevates
53