Maailmataju 2018

mille korral ei oodata vastutasu. Paljude inimeste ühiskondlik tegevus seisneb kasumiahnuses ja
saamahimus. Vahel ollakse valmis selle nimel isegi tapma või teistele inimestele kannatusi
valmistama. Inimeste materialistlikkus esineb mõtlemisviisis ( näiteks „tasuta lõunaid ei ole
olemas“ ), mis väljendub lõpuks psühhosotsiaalses käitumises. Seda on selgesti näha isegi arstiabi
andmises. Näiteks paljud arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei
saagi neid endale reaalselt lubada. Kui raha ( s.t. vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest võimalik
tasuda, siis inimene ei olegi võimeline vajadusel meditsiinilist abi saama. Kuid materialistlik
mõtlemisviis on inimestel veelgi kaugemale läinud. Näiteks sageli nõutakse arstiabi saamise korral
ka visiiditasu, et inimene saaks üldse arstikabineti külastada. See ei pruugi olla vastuolus kehtiva
seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebahummaanne ja väga materialistlik
lähenemine. Reaalses elus ei ole inimene enamasti nii vaimne intellektuaal nagu seda näidatakse
filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja
vastutasu mõtlemisviis ja sellega kaasnev füüsiline tegutsemisvorm on kinnistunud kogu
inimühiskonnas. Inimestest koosnev ühiskond on väga probleemne, mille juured seisnevad
materialistlikus mõtlemisviisis ja animaalsuses. Tänapäeva maailmaühiskonnas domineerib ärindus,
mille juures on kõige hukatuslikum see, et selle näivat hummaanset eesmärki peetakse normaalseks.
Äritegevus on ju igapäevane nähtus ja kõik inimesed on selle kõrval harjunud elama. Inimeste
subjektiivse arvamuse kohaselt on neil olemas kindlad vaimsed väärtused ja põhimõtted ( mida nad
enda arvates ka järgivad ), kuid objektiivselt see enamasti nii tegelikult ei ole. See kõik on illusioon.
Inimühiskonnal on väga sügavad psühhosotsiaalsed probleemid, mis kõik pole kaugeltki nähtav
avalikult kättesaadavatest infokanalitest. Mõeldakse ühtviisi, kuid käitutakse reaalselt teisiti.
Vaimsed põhimõtted ja väärtused, mis on esitatud näiteks kristlikus usundisüsteemis, on
inimühiskonnas hääbunud järjekindlalt juba viimastel sajanditel. Kindel võib olla selles, et mida
kaugemale inimesed eemalduvad vaimsetest põhimõtetest ( mis on kirjas näiteks Piibli
evangeeliumites ), seda suurem vapustus ootab inimkonda ees tulevikus, mil nad näevad elu mujal
Universumis.
Kristlik religioon väidab meile seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja
halvad inimesed satuvad pärast surma sellisesse kohta, mida me nimetame põrguks. Kui aga
kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene maksma palju raha nii nagu
peab poes toidu eest maksma, kui inimene süüa soovib. Paljudele inimestele näib selline olukord
täiesti absurdsena, sest inimese edasine käekäik pärast tema surma peab ju sõltuma ainult tema enda
südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest panustest. Kuid eeltoodud olukord on üheks parimaks
näiteks ( s.t. analoogiaks ) inimeste ülimateriaalsest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust.
Just selline analoogiline näide näitab väga ilmekalt ja üsna selgelt inimeste tõelisest materiaalsest
loomusest. See tähendab ka seda, et nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu
inimühiskond.
Inimühiskonnas esinevad sellised sotsiaalsed nähtused, mille korral tegutsevad suured
inimgrupid. Nendeks on näiteks rahvaülestõusud, kontserdid, turniirid, paraadid jne. Kui aga suurel
rahvamassil esineb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub suure hirmu alla, siis ilmneb
inimestel enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või
mingisuguse suure katastroofi ajal. Sellisel juhul kaob inimestel kontroll üldise olukorra üle üsna
kiiresti. Suure inimmassi seas võib tekkida paanika, mis esineb ka loomadel ja nende karjadel.
Paanikahoos rahvamass võib inimesi surnuks trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja
tee peale ette jääma. Selliseid olukordi on tegelikkuses üsna sageli ette tulnud. Sääraseid sündmusi
on enamasti raske ette ennustada. Paanika- või vihahoos rahvamass võib osutuda tohutult suureks
„tapariistaks“. Tapatöö ulatus võib rahvamassi poolt kujuneda äärmiselt katastroofiliseks. See on
kahtlemata üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid inimesel.
Härjavõitlused on Lääne-Euroopa kultuuris üks eluohtlikumaid meelelahutusvorme. Härja
tagaajamise korral esineb samuti inimese animaalsuse olemus, mis seisneb adrenaliini vallandumises
inimese ajus. Aju virgatsaine nimega adrenaliin teeb sellise tegevuse inimestele üsna
nauditavaks. Mõned inimesed lausa „janunevad“ adrenaliini järele, mistõttu on välja kujunenud
paljud ekstreemsed spordialad. Animaalsusega kaasnevad inimestel vajadused ekstreemsuste järele.
Ekstreemseid spordialasid on maailmas üsna palju ja paljud nendest harrastustest on inimesele ka
99