Maailmataju 2018

Aegruumi lõkspinna mõiste
Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus, mida põhjustavad väga rasked massid. See aegruumi
kõverdus väljendub selles, et mida enam gravitatsioonivälja tsentri poole minna, seda enam aeg
aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Selline aja ja ruumi teisenemine jätkub
kuni teatud kauguseni tsentrist. Ja seda kaugust kirjeldab meile Schwarzschildi raadius R:
=
See raadius näitab kaugust gravitatsioonivälja tsentrist, et kust alates on aeg t ja ruum l teisenenud
lõpmatuseni ehk kust alates avaldub aegruumi lõpmatu kõverdumine ehk aegruumi eksisteerimise
absoluutne lakkamine:
= =
ja
= =
Ja seetõttu ei saa midagi eksisteerida näiteks musta augu ehk aegruumi augu Schwarzschildi
raadiuse R sissepoole jäävas „piirkonnas“, mida vahel nimetatakse ka Schwarzschildi pinnaks. See
tähendab ka seda, et mingisugust singullaarsust musta augu tsentris ei saa olemas olla. Singullaarsus
on lihtsalt üks punkt, kust alates mõõdetakse Schwarzschildi raadius R, mis määrab ära musta augu
ehk aegruumi augu „suuruse“ ehk sellise kujuteldava sfääri suuruse ruumis, kust alates aegruumi
lõpmatu kõverus muutub tsentrist kaugenedes järjest tasasemaks. Seepärast ei saa musta augu mass
eksisteerida Schwarzschildi pinna sees, vaid on sellest väljapool nii nagu tähtede ja planeetide
korral. Schwarzschildi pind on täiesti kerakujuline ja see ei pöörle. See võib ainult tiirelda mõne
teise taevakeha ümber.
Elektrilaengu mõju aegruumi meetrikale
Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama.
Erirelatiivsusteooria samastab omavahel ka energiat ja massi seoses E = mc 2 . Sellest järeldub see, et
kui keha mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis
peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka
energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside korral.
Analoogiliselt oli see nii ka inertse massi ja raske massi korral.
Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on energia ( mass ja impulss ). See
tähendab seda, et elektri- ja magnetvälja korral on energia kandjaks väli, mitte laengud. Laengud on
lihtsalt välja tekitajateks. Seega suudavad need väljad kui energiaväljad kõverdada aegruumi nii
nagu seda teevad kehade massid. Elektrijõu ja gravitatsioonijõu vahe on 5,27 * 10 -44 . Oluline on
263