Maailmataju 2018

uumidimensioonides. Vastastikmõju ( antud juhul siis tõukejõud ) jääb mõlemal juhul samaks.
Kuid sama ei saa väita kahe erimärgilise laengu elektrivälja süsteemi kohta, sest sellisel juhul
välja jõujooned omavahel ei lahkne, vaid positiivse laengu E-vektor on suunatud laengust eemale
läbi ruumi negatiivse laengu poole. Niimoodi on need kaks laengu elektrivälja „füüsiliselt“ seotud
ega pole ruumiliselt lahus. See tähendab, et neid pole võimalik vaadelda üksteisest ruumiliselt lahus
olevana.
Elektrijõud ei mõju kahe välja vahel. Elektrijõu tekkimiseks on vaja ühe keha välja ja teise
laetud keha olemasolu. See tähendab seda, et esimese keha väli mõjutab teist keha jõuga ja samas
teise keha väli mõjutab omakorda esimest keha jõuga. Mõlemad jõud on Newtoni kolmanda
seaduse järgi suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Nii tekibki jõud alati paarina ehk mõju ja
vastumõju paarina, milles kumbki osa ei saa reaalselt eksisteerida teisest eraldi ehk ilma teise poole
olemasoluta. Kuid kahe energiavälja vahel eksisteerib reaalselt ruumipiirkond ( s.t. pind ), milles
väljapotentsiaal võrdub nulliga. See nullpotentsiaaliga pind eraldaks omavahel kahte välja ehk kahte
energiat nii, et need oleksid omavahel ruumiliselt lahus. Seetõttu tekib võimalus ühte välja nendest
kahest vaadelda või tõlgendada eraldiolevana nii, et teist välja üldse ei eksisteerikski. Kuna ühte
välja on võimalik vaadelda üksinda eksisteerivana ( ilma et teine väli üldse olemas oleks ) ja samas
eksisteerib reaalselt ka vastastikmõju ehk elektrijõud kahe laetud keha vahel, siis ühe eraldi
eksisteeriva välja suhtes vaadatuna on võimalik ka jõupaari ehk mõju ja vastasmõju paari vaadelda
ühe osana. See tähendab seda, et näiteks mõju eksisteeriks eraldi ilma vastumõju olemasoluta. Mõju
ja vastumõju seisneb siin selles, et ühe keha väli mõjutab jõuga teist laetud keha ja teise laetud keha
väli mõjutab jõuga esimest laetud keha. Kui aga on võimalik ühte välja nendest kahest vaadelda nii,
et teise välja eksisteerimist pole enam vajalik, siis selline tõlgendusviis kandub üle ka nende
elektrilisele vastasmõjule ehk elektrijõule, mille korral teise keha vastasmõju esimesele kehale võib
lugeda mitteolemasolevaks, kuid samas esimese keha mõju teisele kehale ( mida enam olemas
poleks ) aga olemasolevaks. Niimoodi ongi näiliselt ( illusionaarselt, virtuaalselt ) omavahel
eraldatud mõju ja vastumõju nii, et üks pool eksisteerib, kuid teine pool näiliselt enam ei eksisteeri.
Reaalselt see nii ei ole, see on võimalik ainult illusionaarselt ehk virtuaalselt. Näiteks reaalselt
tiirleb planeet Maa ümber Päikese, mitte Päike ümber Maa. Kuid samas Maa peal vaadatuna tiirleb
Päike ümber Maa. Reaalselt tiirleb Maa ümber Päikese, kuid illusionaarselt võib Päike tiirelda ka
ümber Maa.
Vol 2:
Kahe samamärgilise laengu elektrivälja jõujooned ja kahe ühesuuruselt ning samamärgiliselt
laetud tasase plaadi elektrivälja jõujooned – neid kahte juhtu võib põhimõtteliselt üksteisele
ligikaudselt lähendada, mille ainsaks erinevuseks on see, et ühel juhul on jõujooni vähem ja teisel
palju rohkem. See tähendab seda, et juhtu, mille korral on tegemist kahe samamärgilise laengu
elektriväljaga, võib analogiseerida sellisele juhule, mille korral on tegemist kahe ühesuuruselt ja
samamärgiliselt laetud tasase plaadi elektriväljaga. Põhjuseks on parem visuaalne analüüs.
Tasakaaluolekus on ühtlaselt laetud lõpmatu tasapinna elektrivälja jõujooned selle tasandiga
ristuvad sirged. Selline elektriväli on homogeenne. Näiteks ühtlaselt laetud tasase metallplaadi
ümbruses on elektriväli homogeenne. Positiivselt laetud metallplaadi igalt ühikuliselt pinnatükilt
väljub kindel arv omavahel paralleelseid jõujooni ja seda mõlemal plaadi poolel. See tähendab seda,
et ühtlaselt ja positiivselt laetud tasase plaadi elektrivälja jõujooned on suunatud laetud plaadist
eemale ja seda laetud plaadi mõlemalt poolt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed
sirged, mille vahekaugus ruumis ei muutu.
Kuid kahe ühe suuruselt ja samamärgiliselt laetud tasase plaadi vahel ei ole enam elektrivälja.
Elektriväli eksisteerib kahe ühesuuruselt ja samamärgiliselt laetud tasase plaadi vahelisest ruumalast
29