Maailmataju 2018

See oli punanihke z sõltuvus eemaldumiskiirusest v relativistlikul kujul ehk = korral.
Mitterelativistlikul juhul on need valemid aga järgmised:
ja
=
=
Kui me kasutame selliseid Lorentzi teisendusi
ja
siis sagedus muutub järgmiselt
= ( +
= +
+
=
Kui aga Lorentzi teisendused on
ja
siis sagedus muutub nõnda:
=
= (
=
+
Kolmas relatiivsusteooria ehk kosmorelatiivsusteooria füüsikalised alused
Erirelatiivsusteooria käsitles inertsiaalseid ehk liikuvaid taustsüsteeme, mille korral liikuvates
taustsüsteemides teisenevad aeg ja ruum välisvaatleja suhtes. Üldrelatiivsusteooria käsitleb
mitteinertsiaalseid taustsüsteeme, mille korral teisenevad aeg ja ruum gravitatsiooniväljades. Selle
järgi on gravitatsioon aegruumi kõverdus, mille põhjustab keha mass. Need kaks relatiivsusteooriat
formuleeris Albert Einstein 20. sajandi alguses. Need kirjeldavad aja ja ruumi teisenemisi erinevates
taustsüsteemides. Kuid peale nende kahe on olemas veel kolmaski relatiivsusteooria liik. Kolmas
relatiivsusteooria kirjeldab samuti aja ja ruumi teisenemisi nii nagu kaks esimest relatiivsusteooriat,
kuid ainus vahe seisneb selles, et taustsüsteemide asemel on käsitletud nüüd kogu Universumit ehk
käsitletakse Universumit kui ühte tervikut. Selle järgi on kogu meie paisuv Universum nagu üks
hiigel suur taustsüsteem, mis sisaldab endas lõpmatu hulk väiksemaid taustsüsteeme. Kuna
kirjeldatakse ja käsitletakse paisuvat Universumit ühe tervikuna, siis see kolmas relatiivsusteooria
liik ( nn „kosmorelatiivsusteooria“ ) on tänapäeva Universumi kosmoloogia põhiõpetuseks ajas
38