02.03.2018 Views

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Schwarzcshildi või Nordströmi raadius, sõltuvalt sellest, et mis on aegruumi augu tekitajaks ( kas<br />

keha mass või elektrilaeng ehk energia ). Väljaspool aegruumi auku eksisteerib aeg ja ruum, kuid<br />

mida lähemale aegruumi augu pinnale, seda enam on aeg ja ruum kõverdunud.<br />

Kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala ja kera ruumala on omavahel täiesti võrdsed. Kuid<br />

samas on nende pindalade suurused täiesti erinevad. See tähendab seda, et ühe ja sama aegruumi<br />

augu ruumala korral ( ehk ühe ja sama elektrilaengu hulga korral ) on võimalik luua väga erineva<br />

kuju ja suurusega aegruumi lõkspindu. Aegruumi lõkspinna kuju ja suurus ei näita alati selle<br />

ruumilist ulatust meie ruumis. Näiteks kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala võib olla ainult<br />

6 * 10 -9 m 3 , kuid selle pindala on lausa 2 m 2 . Sellisel juhul on kogu ruumala üüratult väike, kuid<br />

pindala on seevastu väga suur.<br />

Aegruumi lõkspinna geomeetriline kuju<br />

Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi on gravitatsioonitsentris eksisteeriv Schwarzschildi<br />

pind ( ehk „aegruumi auk“ ) alati täiesti kera kujuline. Elektriväljas on olulised just<br />

ekvipotentsiaalpinnad tekitamaks aegruumi auku. See tähendab seda, et aegruumi auk tekib mööda<br />

välja ekvipotentsiaalpinda ( aegruumi augu kuju sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust ) ja<br />

seetõttu ei pea aegruumi auk olema täiesti kerakujuline nagu gravitatsiooni korral, vaid sellest väga<br />

erinev. Näiteks inimese kujuga. Kui kera pind ( s.t. kerakujuline füüsikaline keha või objekt ) on<br />

elektriliselt laetud, siis tekib elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisont järgmise valemi järgi:<br />

=<br />

Kera korral on tegemist tsentraalsümmeetrilise elektriväljaga. on Coulomb´i seadusest tuntud<br />

võrdetegur, milles on elektrikonstant. Vastavalt elektrimahtuvuse definitsioonile = võime<br />

elektrilaengu välja kirjutada nõnda: = . Seega kera mahtuvuse korral saame sündmuste<br />

horisondi raadiuseks:<br />

(<br />

=<br />

või<br />

=<br />

Laetud kera mahtuvus on = , milles ε on dielektriline läbitavus ja R 1 on kera raadius. Kui<br />

aga kera pind on elektriliselt polariseerunud, siis kera elektrimahtuvus on<br />

278

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!