Maailmataju 2018

Joonis 35 Tõenäosus ainult teatud punktis (x), mitte kogu ruumalas (y).
Osakese ajas ja ruumis levivat tõenäosuslainet ( või lihtsalt osakese füüsikalist olekut ) kirjeldab
matemaatiliselt lainefunktsioon:
= (
ja selle lainefunktsiooni mooduli ruut
=
annabki tõenäosustiheduse osakese asukoha leidmiseks ajahetkel t. ψ * on ψ kaaskompleks. Sellest
tulenevalt saame leida osakese asukoha tõenäosuse ruumielemendis dV:
=
See tähendab seda, et lainefunktsiooni absoluutväärtuse ruut on võrdeline tõenäosusega leida
osakest vastavas ruumipunktis ja vastaval ajahetkel. Osakese lainefunktsioon peab olema ühene,
lõplik ja pidev funktsioon. Ka selle tuletis peab olema pidev. Lainefunktsioon peab olema
normeeritud
=
mis tähendab seda, et osakest on võimalik kusagil ruumis leida. Tõenäosuste summa on alati 1
( diskreetsel kujul ):
( ( + ( ( + + ( ( = ehk = ,
kuid pidevuse kujul: ( ( = ehk = , kus = . Olekufunktsiooni
võime alati korrutada mistahes arvuga. Lainefunktsioon otseselt mõõdetav füüsikaline suurus
ei ole, mõõta saab ainult tõenäosust:
= (
kus A on normeerimiskordaja, lainefunktsiooni ruumiline osa ja ajaline osa
( milles A on nendes mõlemates 1 ). Kuid vabaoleku osakese funktsioon on
Kuna aga lainefunktsioon annab tõenäosuse, nimetatakse seda tihti ka tõenäosusamplituudiks.
Lainefunktsiooni mooduli ruut annab tõenäosustiheduse. Lainefunktsiooniga on määratud
vaadeldava osakese olek ja tema edaspidine käitumine. Statsionaarsete olekute lainefunktsioon on
230
.