Maailmataju 2018

siis impulssi p korral määrab selle suuruse samuti elektrivälja energia E:
=
=
ja sellest tulenevalt peab selle ( s.t. impulssi ) suuna ära määrama elektrivälja E-vektor, mis on
elektrivälja tugevuse vektoriaalsust kirjeldav suurus. Elektrivälja tugevus näitab, et kui suur elektrijõud
mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Kuna aeg t näitas aegruumi lõkspinna
eksisteerimise ajaperioodi hyperruumis, siis sellest tulenevalt näitab x
=
aegruumi lõkspinna poolt läbitud teepikkust hyperruumis ( „piltlikult väljendades“ aegruumi tunneli
pikkust ). See tähendab seda, et füüsikalise keha ajas liikumise suund hyperruumis sõltub sellest, et
millises suunas on aegruumi lõkspinna impulss p suunatud selle sama aegruumi lõkspinna sees (
ehk seega hyperruumis ) eksisteeriva elektrivälja ( ja seega ka elektrivälja tekitava keha ) suhtes.
Aegruumi lõkspinna impulsi p suund on omakorda määratud selle sees eksisteeriva elektrivälja E-
vektori suunaga aegruumi lõkspinna suhtes. Füüsikaline põhjendus seisneb selles, et näiteks liikuva
keha impulsi ja talle mõjuva jõu vektorid peavad olema ruumis ühesuunalised, sest keha liikumine
toimub ju jõu mõjul. Näiteks kivi kukub raskusjõu mõjul alati Maa tsentri suunas ja seetõttu on kivi
liikumise ja Maa raskusjõu vektorid ühesuunalised. Ka valguslaine liikumise korral ühtib selle
impulsi suund valguslaine levimissuunaga.
Näiteks oletame, et meil on kera, mis saab polariseeritud elektrilaengu. See tähendab seda, et
keral on kaks kihti, mis on laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht
„katab“ positiivselt laetud alumist kihti. Sellisel juhul on kahe laetud kihi vahel oleva elektrivälja E-
vektor suunatud kera tsentri suunas ehk vastupidiselt Universumi ruumi paisumise suunale ja sellest
tulenevalt on aja rännak hyperruumis suunatud minevikku. Kui aga positiivselt laetud pealmine kiht
katab negatiivselt laetud alumist kihti, siis sellisel juhul on elektrivälja E-vektor suunatud kera
tsentrist eemale ehk elektrivälja E-vektor on Universumi ruumi paisumisega samasuunaline. Sellisel
juhul on aja rännak hyperruumis suunatud tulevikku, sest tulevikus on Universumi ruumala suurem
kui praegusel ajahetkel.
Kuid ruumis teleportatsiooni korral peab keral olema kolm kihti, mis on laetud üksteise suhtes
vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht katab positiivselt laetud alumist kihti ja
see viimane kiht omakorda katab selle all olevat negatiivselt laetud kihti. Sellisel juhul on esimese
ja viimase laetud kihi vahel oleva elektrivälja E-vektor suunatud kera tsentri suunas ja samas ka
sellest eemale. See tähendab seda, et elektrivälja E-vektor on Universumi ruumi paisumisega
samasuunaline, kuid samas ka vastassuunaline. Sellest tulenevalt ei ole aja rännak hyperruumis
suunatud minevikku ega tulevikku ja seega toimub aja rännak „olevikus“, mis füüsikaliselt
väljendub ruumis teleportatsioonina.
Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda
“topeltlaadumisena” ehk polarisatsioonina. See tähendab seda, et keha on elektriliselt “topelt”
laetud siis, kui keha kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on
erimärgilised. Polarisatsiooni nähtuseks nimetatakse omavahel seotud erinimeliste laengute
lahknemist ruumis. Aine dielektriline läbitavus on aine polariseerumise mõõduks.
Mõõdetavad ruumipikkused ja ajavahemikud
306