Maailmataju 2018

elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. Niimoodi esinebki positiivse ja negatiivse pinna
vahel magnetväli, mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise
suunda. Elektrivälja jõujooned ja seega selle tugevuse muut ΔE on suunatud ühelt pinnalt teisele.
Tugevneva ja nõrgeneva elektrivälja tugevuse muudud on erineva suunaga ja vastavalt on ka
tekkiva magnetvälja suund neil kahel juhul erinev. Kuid magnetvälja muutumisel tekib omakorda
pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Magnetvälja muutumisega kaasneb pööriselektriväli,
mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli ei ole enam
potentsiaalne. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse elektromagnetilise
induktsiooni nähtuseks.
Ajas rändamise korral tekib inimese keha pinnal lõkspind nii, et kogu inimese keha rändab ajas.
Kuid inimese elektriliselt polariseerunud närvisüsteemis tekkiv lõkspind põhjustab ainult väljade
eraldumist närvisüsteemist. Sellisel juhul ei kao inimese närvisüsteem ega inimene ise, vaid väljad
eralduvad hyperruumi sarnaselt nii nagu mobiiltelefonist eralduvad elektromagnetlained
ümbritsevasse ruumi. Esimesel juhul rändab inimene ajas, kuid teisel juhul eralduvad ainult väljad
inimese närvisüsteemist, mille käigus jäävad laengud ja neuronid alles ( s.t. need ei rända ajas ).
Mõlemal juhul on põhjustajaks aegruumi lõkspinna tekkimine positiivselt ja negatiivselt laetud kihi
vahelise ruumala läheduses.
Kui füüsikalist keha ümbritseb või katab aegruumi lõkspind, siis keha pole enam „kontaktis“ ehk
vastastikmõjus ümbritseva aegruumiga ja absoluutselt kõige muuga, mis eksisteerib ajas ja ruumis.
Seetõttu võib öelda, et keha eksisteerib hyperruumis ehk väljaspool aegruumi, „kus“ ei eksisteeri
enam aega ega ruumi.
Aegruumi lõkspind on aja ja ruumi piir, kus meie igapäevaselt kogetav aegruum lõpeb ( ehk
lakkab eksisteerimast ). Aegruumi lõkspind võib olla lahtine või kinnine. Aegruumi lõkspind on
aegruumi augu pind.
Aegruumi lõkspind saab olla ainult lahtine või kinnine. Näiteks kera pind on kinnine pind, sest
selle sees olev keha on täiesti kaetud kera kujulise pinna poolt. Kuid lahtine pind võib olla näiteks
ring, ruut või ristkülik, sest need on kahemõõtmelised pinnad kolmemõõtmelises ruumis, mis ei
võimalda katta mingi teise keha kogu pindala. Kinnine lõkspind võib tekkida näiteks kerakujulise
kondensaatori kahe erimärgiliselt laetud kihi korral, kuid lahtine lõkspind võib tekkida
plaatkondensaatori korral. Kerakujulise kondensaatori kahe erimärgiliselt laetud kihi vahel olev
ruum on kinnine, kuid plaatkondensaatori korral on see ruum lahtine.
Inimese ajas rändamise korral ei teki aegruumi auk inimese enda ruumalas ( s.t. inimese sees ),
vaid kahe erinimeliselt laetud pinna vahelise ruumala läheduses, mis katab inimese keha kogu
pindala. Seetõttu on selles tekkiv aegruumi lõkspind kinnine ( ja inimese kujuga ), mille sissepoole
jäävas ruumalas eksisteerib inimese keha. See tähendab sisuliselt seda, et inimest ümbritseb ( s.t.
katab ) aegruumi lõkspind, mis on kinnine.
Kinnine lõkspind eksisteerib looduslikult näiteks mustade aukude tsentrites. Selle suuruse
määrab ära musta augu mass. Kinnise lõkspinna korral rändab inimene ajas, sest kinnine lõkspind
on oma olemuselt aegruumi auk. Kuid väljade eraldumist inimese närvisüsteemist põhjustab ilmselt
lahtine lõkspind, sest inimese kehast väljumise ajahetkel ei kao närvisüsteem ega inimene ise mitte
kusagile. Kui kahe erimärgiliselt laetud kihi vahelise ruumala läheduses tekib aegruumi lõkspind,
siis see lõikab elektromagnetvälja jõujooni. Füüsikaliselt tähendab see seda, et elektromagnetvälja
jõujooned läbivad lõkspinda. Kuid lõkspinna läbimise korral satutakse hyperruumi ehk väljapoole
aegruumi. Kuna tegemist on lahtise lõkspinnaga, siis selle tulemusena ei kao ( s.t. ei rända ajas )
neuronid ega laengud ise, vaid ainult väli, mis läbib lõkspinda. Ja seda ka ainult teatud osa väljast,
mis eksisteerib kahe erimärgiliselt laetud kihi vahelise ruumala läheduses.
Kui inimest katab kinnine lõkspind, siis põhimõtteliselt eksisteerib inimene aegruumi augus,
mille kaudu satub inimene hyperruumi. Hyperruumis liigub inimene ajas. Hyperruumi satub
füüsikaline keha ka siis, kui see läbib lahtise lõkspinna ( sealjuures ei ole vahet, et kust poolt
läbitakse lahtist lõkspinda, sest lahtisel lõkspinnal on ainult kaks poolt ). Sellisel juhul on lahtine
lõkspind oma olemuselt nagu avatud aken või sein, mille läbimisel satutakse samuti hyperruumi ehk
ajatusse ja ruumitusse dimensiooni.
Kui inimene rändab ajas ühest ajahetkest teise, siis sellises ajahetkes, millal inimene hakkas ajas
159