Maailmataju 2018

nii, et laetud kera sees eksisteerib „nullpotentsiaaliga elektriväli“. Täpselt sama on ka laengute
polarisatsiooni korral. Näiteks kahe erinimeliselt laetud ja ühesuuruse plaadi vahelise ruumi keskel
on väljapotentsiaal null, samas kui elektrivälja energia eksisteerib kahe plaadi vahelises kogu
ruumalas. Väljaspool kahe plaadi vahelist ruumi on väljapotentsiaal samuti null. Tinglikult võib
seda kohta, kus väljapotentsiaal on null, nimetada nullpotentsiaaliga väljaks, sest enamasti
eksisteerib sellises ruumipiirkonnas välja jõujoonte lahknemine või kahe erinimelise laengu jõu
tasakaalustumine.
Väljaspool kahe erinimeliselt laetud pinna vahelist ruumi on väljatugevuse vektorid vastassuunalised,
kuid kahe pinna vahelises ruumis aga samasuunalised. Seega väljaspool kahe pinna
vahelist ruumi elektriväli puudub ( väljatugevuse vektorid on absoluutväärtuselt võrdsed ja
vastassuunalised ), kuid kahe pinna vahelises ruumis on väljatugevus kahekordne, võrreldes üksiku
pinna väljatugevusega.
Elektromagnetväli
Magnetväli eksisteerib liikuvate laengute ( näiteks vooluga juhtmete ) ümber, kuid samas ka
laengukandjate puudumise korral ( näiteks erimärgiliselt laetud pindade vahelises ruumis ). Ühe
laaduva pinna tugevnev elektriväli paneb laengud teisel pinnal liikuma. Seda nimetatakse
nihkevooluks. Positiivse ja negatiivse pinna vahelise ruumi läbiva nihkevoolu korral kaasneb
elektrivälja muutumisega magnetväli. Kuid vahelduvvoolu läbiminek erinimeliselt laetud pindade
vahelisest ruumist saab toimuda ainult muutuva elektrivälja vahendusel. Elektrivälja muutumise
tagajärjel tekib magnetväli sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See tähendab, et muutuva
elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. Niimoodi esinebki positiivse ja negatiivse pinna
vahel magnetväli, mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise
suunda. Elektrivälja jõujooned ja seega selle tugevuse muut ΔE on suunatud ühelt pinnalt teisele.
Tugevneva ja nõrgeneva elektrivälja tugevuse muudud on erineva suunaga ja vastavalt on ka
tekkiva magnetvälja suund neil kahel juhul erinev. Kuid magnetvälja muutumisel tekib omakorda
pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Magnetvälja muutumisega kaasneb pööriselektriväli,
mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli ei ole enam
potentsiaalne. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse elektromagnetilise
induktsiooni nähtuseks.
Lahtine ja kinnine lõkspind
Kui füüsikalist keha ümbritseb või katab aegruumi lõkspind, siis keha pole enam „kontaktis“ ehk
vastastikmõjus ümbritseva aegruumiga ja absoluutselt kõige muuga, mis eksisteerib ajas ja ruumis.
Seetõttu võib öelda, et keha eksisteerib hyperruumis ehk väljaspool aegruumi, „kus“ ei eksisteeri
enam aega ega ruumi.
Aegruumi lõkspind tekib kahe erimärgiliselt laetud pinna vahelisest ruumalast väljapoole, kuid
nende pindade vahetusse lähedusse. Tekib kaks lõkspinda ehk sisemine ja välimine lõkspind.
Sisemise lõkspinna tekkimine ei ole oluline, vaid oluline on välimise lõkspinna tekkimine.
Aegruumi lõkspind on aja ja ruumi piir, kus meie igapäevaselt kogetav aegruum lõpeb ( ehk
lakkab eksisteerimast ). Aegruumi lõkspind võib olla lahtine või kinnine. Aegruumi lõkspind on
näiteks aegruumi augu pind.
298