Maailmataju 2018

ses suunas. Kui aga on vastupidises suunas, siis tuleb valem aga järgmine:
v´ = v + V.
Oletame seda, et alguses olid keha kiirused taustsüsteemides K ja K` järgmised:
Ajavahemiku Δt möödudes on aga järgmine:
v´ = v – V.
v 1´ = v 1 – V,
seejuures on muutunud kiirused aga Δv´ = v 1´-v´ ja Δv = v 1 – v.
Kui aga
v 1´ -v´= v 1 – v – V + V
ehk Δv´= Δv.
Saadud valemi jagame mõlemad pooled Δt-ga ja arvestame kiiruse mõistet ning Δt´=Δt, saame:
a´ = a.
Siin tuleb välja see, et keha kiirendus on muutumatu taustsüsteemide suhtes, mis liiguvad üksteise
suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Veelgi üldisemalt võib aga seda sõnastada niimoodi: „kõik
mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes tautsüsteemides. Seda tuntakse
Galilei relatiivsusprintsiibina“. ( Ugaste 2001, 36-37 ).
Eelnevalt on Galilei Galileo teisendusvalemid avaldatavad järgmiselt:
= + = +
=
=
=
Need teisendusvalemid ei tohi muutuda koordinaatide alguspunkti nihutamisel ehk koordinaati x-i
ei tohi asendada suurusega x+a. See tuleneb ruumi homogeensusest ja seda tingimust rahuldavad
ainult lineaarsed teisendused. Selleks peab lineaarse teisenduse valem olema järgmise kujuga:
= ( + = +
või
= ( =
milles olev kordaja liige y
=
on kinemaatiline tegur, mis oli meil juba varem teada ja matemaatiliselt tuletatud. Nendest
koordinaatide teisendusvalemitest saame leida ka aja teisendusvalemi. Selleks teostame terve rida
järgmisi matemaatilisi teisendusi. Koordinaatide teisendusvalemeid ( ja selle kaudu ka aja
148