Maailmataju 2018

ainus vahe seisneb selles, et kiiruste asemel on põhimõtteliselt „teepikkused“, siis järgnevalt uurime
lainepikkuse λ seost aegruumi intervalliga ainult läbi viimase võrrandi analüüsi. Näiteks kui keha
massiga m liigub tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c ( see võib olla näiteks valguse liikumine
vaakumis ), siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ehk v´ = 0. Eelnevalt tuletatud valemis
on sellisel juhul v = c:
=
=
ja saamegi hyperruumi K´ suhtes kiiruseks
=
Reaalses maailmas tähendab see seda, et kui keha liigub vaakumis kiirusega c mistahes vaatleja
suhtes, siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ( s.t. „absoluutselt paigal“ ). Kuna keha m
liigub sellisel juhul tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c, siis aeg on tavaruumi K suhtes
teisenenud lõpmatuseni ehk △t = ∞:
= = =
ja seetõttu saame hyperruumi K´ suhtes keha liikumiskiiruseks:
ehk
=
= = =
See tähendab seda, et kui keha m on tavaruumi K suhtes liikumiskiiruseks c ehk v = c, siis
hyperruumi K´ suhtes ei ole aeg teisenenud ehk △t = t:
= = =
Kui aga keha m on hyperruumi K´ suhtes paigal ehk v´ = 0, siis tavaruumi K suhtes on aeg
teisenenud lõpmatuseni ehk △t = ∞:
= = = =
Reaalses maailmas tähendab see seda, et kui mingi keha liigub vaakumis kiirusega c, siis see on
konstantne kiirus mistahes vaatleja jaoks, kes vaakumis parajasti eksisteerivad. See tuleneb otseselt
sellest, et mida lähemale jõuame keha liikumiskiirusele c, seda aeglasemini kulgeb aeg välisvaatleja
suhtes. Kiirusel c liikudes läheb ajavahe △t lõpmata suureks ehk
= = =
221