Maailmataju 2018

3. Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on olemas energia ( ning ka mass ja
impulss ). See tähendab seda, et elektri- ja magnetvälja korral on energia kandjaks väli,
mitte laengud. Laengud on lihtsalt välja tekitajateks. Seega suudavad need väljad kui
energiaväljad kõverdada aegruumi nii nagu seda teevad kehade massid. Elektrijõu ja
gravitatsioonijõu vahe on 5,27 * 10 -44 . Oluline on märkida seda, et elektromagnetväli ise ei
ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri.
4. Elektrilaengu ( magnetlaenguid looduses ei eksisteeri ) mõju aegruumile kirjeldab
üldrelatiivsusteoorias tuntud Reissner-Nordströmi meetriline matemaatika.
5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka
elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal
energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui
keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist,
siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust.
6. Et inimene saaks reaalselt rännata ajas, peab ta selleks olema elektrostaatiliselt laetud, kuna
elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi kõverust. Elektrostaatilise laengu korral liiguvad
laengud hõõrdejõu mõjul, kuid „elektrodünaamilise laengu“ korral liiguvad laengud tõmbeja
tõukejõudude ehk elektrivälja mõjul. See tähendab seda, et füüsikaline keha saab
elektrilaengu hõõrdumise teel või elektrivälja mõjul ehk tõmbe- ja tõukejõudude kaudu.
Näiteks elektrotehnikas kasutatav akumulaator ehk lihtsalt aku saab laetud elektrivoolu abil,
mille korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude mõjul. Elektrostaatiline laeng tekib
kehal hõõrdumise teel.
7. Kuna elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi meetrikat, siis on võimalik elektromagnetilist
vastastikmõju kasutades luua aegruumi tunnel, mis võimaldaks rännata ajas. Samasugust
põhimõtet on viljelenud ka maailmakuulus teadlane Michio Kaku, kes on New Yorgi
linnaülikooli füüsikaprofessor. „Tema idee hõlmab kaht kambrit, kusjuures kumbki sisaldab
kaht omavahel paralleelselt metallplaati. Põhimõte on selles, et genereeritakse piisavalt
võimas elektromagnetiline jõud, mis tekitab plaatide vahel tugeva elektrivälja. See on umbes
nende superväljade tase, mida genereeris Tesla üle sajandi tagasi, kui ta püüdis tekitada
kunstlikku välku, et elumajadele voolu anda. Aga on kindlasti huvitav meenutada, et Tesla
kinnitusel koges ta mingit ajarännaku vormi esimeste katsete ajal sellise gigantse
elektromagnetilise väljaga. Kaku ajamasina metallplaadid peavad võimaldama nii võimsat
energiavälja, kui plaadid seda taluvad. Erinevate antigravitatsiooni katsete tarvis arendatud
ülijuht võib saada võtmeks võimaldamaks küllalt tugevat energiavälja, mis avab ukse
ajarännakule. Kui need tingimused on paigas, peab masin kõverdama aegruumi seadme
läheduses sellisel moel, et tekib ussiauk, mis ühendab kaks külgnevat kambrit. Tulemus
peaks olema sild läbi aegruumi, mida loodetavasti stabiliseerib eksootiline aine, mis
saadakse Casimiri efektiga.“ ( Jenny Randles, lk. 125 – 126 )
8. Aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng
ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud, mis
takistaksid aegruumi kõverdumist. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada
mistahes suurt laengut. Näiteks kondensaatoril ehk kahe erinimeliselt laetud pinna vahelises
ruumis on elektrivälja energia väga väike ( samuti ka väljapotentsiaalid on väga väikesed ),
kuid samas esinevad väga suured elektrilaengud ja väljatugevused. Näiteks kui
kondensaatori mahtuvus on 0,6 mF ja selle laeng on 0,12 C, siis seega kondensaatoril on
energia „kõigest“ 12 J.
255