Maailmataju 2018

mõju ja vastumõju paarid, mille siis nendest paaridest üks pool juba iseenesest võib vaadelda kui
eraldi eksisteerivatena. See tähendab seda, et meil on ruumis sadu elektrilaenguid, mis kõik
mõjutavad üksteist elektrijõududega. Jõudu saab vaadelda mõju ja vastumõju paarina ja seega
tekivad laengute vahelises ruumis mõju ja vastumõju paarid. Asja tuum seisnebki selles, et teadvuse
sisu tekkimise eest vastutabki nende tekkivate paaride üks pool, mitte nii, et teadvus tekib kogu
elektrijõu eksisteerimise baasil. Kogu elektrijõudu on siin mõeldud mõju ja vastumõju summat. See
on väga oluline spetsiifiline järeldus.
Tuleb välja, et kõik eelnevalt kirjeldatud analoogilised mudelid teadvuse sisu mõistmiseks
kattuvad ka reaalsete situatsioonidega. Teadvus tekib inimese ajus ehk seega sooja aisting tekib
inimese aju töö tulemusena. Inimese aju koosneb miljarditest närvirakkudest ehk neuronitest, mis
ajas ja ruumis perioodiliselt elektriliselt laenglevad. Kui neuron on parajasti laetud ehk
tegevuspotentsiaali olekus, siis tekitab ta ümbritsevas ruumis elektrivälja. Sellest järeldub, et neid
miljardeid laenglevaid neuroneid saab vaadelda ja käsitleda elektrilaengutena ehk elektriliselt laetud
kehadena. Elektriliselt laetud kehade vahelises ruumis eksisteerib elektriväli, mille kaudu
mõjutavad laengud üksteist elektrijõududega. Kuna neuronid üksteise suhtes ei liigu, siis seega
eksisteerib laenglevate neuronite vahelises ruumis elektrostaatiline väli. Neuronite laengute
suurusjärgud jäävad enamasti nanokulonitesse. Hämmastav on see, et laetud neuronite vahel
eksisteerivad elektrijõud, kuid nende jõudude mõjul neuronid üksteise suhtes ei liigu. Kuna kõik
neuronid laenglevad samamärgiliselt, siis nende vahel eksisteerivad eelkõige tõukejõud.
Fakt, et inimese teadvus tekib ajus ehk elektriliselt laetud kehade süsteemis, kattub väga hästi
eelnevalt välja toodud analoogiatega teadvuse sisu mentaalse mõistmise selgitamiseks. Tegemist
pole mitte millegi muuga, kui elektrilise vastastikmõju dešifreerimisega teadvuse sisu tekkimise
müsteeriumi mentaalseks mõistmiseks.
Hämmastav on asja juures see, et mistahes teadvussisu avaldumise korral, on tegemist alati
elektrilise aktiivsusega inimese ajus. See tähendab seda, et teadvussisus võib esineda värvusaisting,
heli tunnetamine, jäätise maitse või surnud inimese roiskuv hais, kõiki neid teadvussisusid
põhjustab elektriline aktivatsioon inimese ajus. Ainus vahe kõikidel nendel teadvussisudel on see, et
absoluutselt igal teadvussisu avaldumisel on seos mingi kindla spetsiifilise piirkonnaga inimese
ajus. Muud vahet neil ei ole, sest elektriline aktivatsioon ehk neuronite elektriline laenglemine on
kõikjal ajus oma olemuselt ühesugune. See on tegelikult hämmastav, et neuronite laenglemine
tekitab inimesel jäätise maitse suhu, popmuusika kuulamist, nõela torke valu sõrmes, rannas
jalutamist jne. Kõiki neid miljardeid erinevaid teadvussisusid tekitab ainult ühe ja sama
põhiolemusega elektriline aktivatsioon inimese ajus, kuid nende ruumiline lokatsioon ajus on
kõikidel nendel erinev. Kuna eelnevalt näitasime seda, et teadvuse tekkimine on seotud
konfiguratsiooniga ja seetõttu tekib teadvus ajus olevate väljade konfiguratsioonide tagajärjel, siis
on loogiline see, et erinevaid teadvussisusid tekitab ühe ja sama füüsikalise põhiolemusega
elektriline vastastikmõju laenglevate neuronite vahelises ruumis, sest konfiguratsiooni esineb
kõikjal. See tähendab tegelikult seda, et elektriline vastastikmõju neuronite vahel on kõikjal ajus
oma põhiolemuselt üks ja sama, kuid konfiguratsioonid võivad olla erinevad ja väga palju. See
tuleneb sellest, et erinevate väljade kombinatsioonid ( nende resultantväljad ) võivad olla väga
erineva struktuuriga. Näiteks mida rohkem on ruumis elektrilaenguid, seda keerulisem on kõikide
nende vaheline elektriline vastastikmõju ja seeläbi ka väljade resultantväli.
Kõige lihtsam on teadvuse olemuse mõistatust mõista nii, et kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse
reaalsest maailmast, milles me igapäevaselt eksisteerime. See tähendab, et me küll teame seda, et
aju loob maailmast virtuaalse keskkonna, kuid küsimus on selles, et kuidas aju seda teeb.
Kahtlemata on virtuaalse reaalsuse tekkimine otseselt seotud teadvuse tekkimisega inimese ajus.
Seda on väga pikalt uuritud ja analüüsitud. Kuid teadvuse olemuse müsteeriumi sügavam puudujääk
seisneb teadvuse loodusteaduslik seletus. Näiteks füüsikateadus õpetab meile seda, et meie reaalne
maailm koosneb imeväikestest osakestest, aegruum on neljamõõtmeline, gravitatsioon on aegruumi
kõverus, elektrilaeng tekitab ruumis elektri- või magnetvälja, Newtoni mehaanika järgi liiguvad
aegruumis meie igapäevaselt tajutavad kehad, balgus on tegelikult elektromagnetlaine, heli on
keskkonna võnkumine jne jne. Kõikidest meie praegustest füüsika ja loodusteaduslikest teadmistest
23