MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

lik katse „ühendust saada” ja „panna neid mõistma” nii, et teave „pärale jõuaks”,
loob tihti ebaõnnestunud mulje patsiendist kui passiivsest infovastuvõtjast. Sageli
jääb märkamata tervishoiutöötajate märkimisväärne oskus anda teavet nii, et räägitu
sobituks veatult patsiendi isiklike vajadustega.
Võtke arvesse patsiendi laiemaid prioriteete
Teie mured on vältimatult seotud teie erialaga, kuid patsiendi prioriteedid on
palju laiemad. Tema peab saadud teabe integreerima oma igapäevaellu ja seda ka
rakendama. Mis teie jaoks on lihtsalt teave, võib patsiendi jaoks tähendada palju
enamat. Piisab, kui tunnustate seda tõsiasja, ja tulemus võib sellest muutuda olulisel
määral. Kuidas sobitub teie antud teave patsiendi elu ja väljavaadetega?
Positiivsed sõnumid loevad
Tervishoius võib teabe jagada headeks ja mitte-nii-headeks uudisteks. Näiteks, kui
teavitate patsienti uuest diagnoosist, on arvatavasti tegemist seguga murettekitavast
teabest ja mõnedest positiivsetest sõnumitest. Kuidas leida nende kahe vahel
tasakaalu? Mõned tervishoiutöötajad kardavad, et positiivsed teated võivad „karmid
tõsiasjad läikiva lakikihiga katta” ja sel viisil ohustada otsekohesust. Samas
võib tõeste positiivsete teadete lisamine tegelikult hoopis suurendada patsiendi
suutlikkust karme fakte taluda. Vaatleme erinevusi järgneva kahe näite vahel:
„Kui te jätkate suitsetamist, on teil üha raskem hingata.”
„Kui te jätate suitsetamise maha, läheb teie hingamine tõenäoliselt kergemaks.”
Võtke arvesse edastatava teabe hulka
Erinevad inimesed soovivad erinevat teavet. Kui ees on kirurgiline protseduur,
siis soovivad osad patsiendid pisiasjadeni ülevaadet, kuidas täpselt see toimub.
Nad tahavad teada, mida oodata, ja saanud rohkelt infot, rahunevad. Euroopa ja
Ameerika mõnedes arstipraksistes on kasutusel videoraamatukogud üksiksajaliku
filmimaterjaliga tavalisematest protseduuridest ja patsient võib videosid soovi
korral laenutada. Teised patsiendid tahavad teada nii vähe kui võimalik ja liigne
teavitamine võib neid hirmutada. Sellisel juhul on mõttekas patsiendilt küsida,
kui informeeritud ta soovib olla. Kui palju ta konkreetse teema kohta juba teab?
Mida ja kui detailselt ta tahaks teada? Seda, kas teavet tagasi hoida või üksikasjalikult
jagada, ei saa te ise määrata. Uurige välja, mida patsient soovib.
100