MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rääkige, mida teised teevad<br />
Kui te annate teavet, mille tulemusena patsient peaks midagi kindlat tegema, siis<br />
rääkige, kuidas see on mõjutanud teisi patsiente, aga hoiduge otseselt viitamast,<br />
mida patsient peaks tegema. See on näide parandamisrefleksi vältimise kohta.<br />
Patsientidele jääb vabadus öelda, mis talle sobiks, tavaliselt teevad nad seda muu-<br />
„Parandamisrefleksi<br />
vältimiseks rääkige,<br />
kuidas teave on mõjutanud teisi<br />
patsiente, aga ärge viidake otse,<br />
mida patsient peaks tegema. Nii<br />
jääb teile neutraalne positsioon.<br />
Teiste sõnadega – teie pakute<br />
ja patsient tõlgendab.”<br />
104<br />
tustejutu vormis. Teile jääb neutraalne positsioon.<br />
Teiste sõnadega – teie pakute ja patsient<br />
tõlgendab. Näiteks, kaks järgnevat lauset on<br />
erinevad:<br />
„On selge, et peate sööma vähem rasvast toitu<br />
ja samuti on suitsetamisest loobumine peamine<br />
prioriteet.” „Mõned teiega samas olukorras<br />
olevad patsiendid söövad vähem rasvast toitu,<br />
teised püüavad suitsetamist maha jätta. Mis<br />
teile mõistlikum tundub?”<br />
Teavitamise kaks strateegiat<br />
Kängi-kontrolli-kängi*<br />
Õpetamises kasutatav „kängi-kontrolli-kängi” meetod on kasutusel ka tervishoius<br />
patsientidele informatsiooni andmisel. See tähendab, et te annate mingi teabehulga,<br />
kontrollite, kas patsient sai aru, annate uue teabehulga jne. Selle lähenemisviisi<br />
väärtus seisneb kontrollimises, kas patsient on aru saanud, enne kui liigute uue<br />
infohulga juurde. Kõige sagedamini kasutatakse niisugust meetodit käskiva stiili<br />
puhul, kus „kontrollimise” faas on kasutusel vaid selleks, et näha, kas patsient on<br />
infost aru saanud. See sobib küllaltki hästi paljudesse olukordadesse. Käitumise<br />
„Kängi-kontrolli-kängi<br />
lähenemist kasutatakse<br />
kõige sagedamini käskiva stiili<br />
puhul, kus see sobib küllaltki<br />
hästi paljudesse olukordadesse.<br />
Seda saab siiski kasutada<br />
ka juhendavas stiilis.<br />
muutmise ja juhendava stiili kasutamisel hõlmab<br />
„kontrollimine” aga rohkemat kui „Kas te<br />
saite aru?” küsimist. Pigem te peatute, et uurida<br />
patsiendi suhtumist. Mida arvab patsient<br />
sellest infohulgast? Kas on midagi, millest<br />
patsient päris täpselt aru ei saanud ja sooviks<br />
juurde küsida?<br />
ARST: Nii. Teie jalgadel on osaline närvikahjustus<br />
ja võimalik, et tahate oma jalgade hoidmiseks<br />
ühtteist teha. Ma soovitan teil paljajalu mitte käia, kandke susse, isegi<br />
* Känkimine (inglise k chunk) – psühholoogias ja mälutehnikas kasutatav mõiste, tähendab infokogumite moodustamist,<br />
rühmitamist, koondamist ja organiseerimist.
Change language